Allan Tohver: kanade pidamisviisi muutus eeldab mahukaid investeeringuid

Eesti õrrekanamunade ja mahemunade järele on tugev nõudlus, kuid kodumaised suurtootjad pole üleeuroopalise trendiga seni kaasa tulnud ning jätkavad puurikanade pidamist, tekitades lindudele kujutlematuid kannatusi, kirjutab loomade heaolu spetsialist Mirjam Näkk loomakaitseorganisatsioonist Nähtamatud Loomad.

Kolmapäevases Pealtnägija saates avaldatud kaadrid sellest, kui kohutavates tingimustes peetakse Eesti suurtes munatööstuses kanu, jahmatas vaatajaid ja ajas ilmselt paljudel munaisu ära. Äntu mõisas mahekanu pidav Lauri Bobrovski sõnul võiks praegust olukorda ära kasutada ja öelda, et ostke kõik mahemune, aga vajalik on vaadata laiemat pilti.

Väike-Maarja külje all asuv Äntu mõis on Eestimaa kanapidajatele olnud tuttav nimi ja koht juba veerandsada aastat. Sealsed kanad on alati olnud hinnas nende seas, kes soovivad 10-12 siblijat omale koju viia või ka suurema hulga teise ringi munejatega oma äri ajada.

Hiiumaal üles kasvanud Gustav Kotkas (32) oli tosin aastat elanud pealinnas ja töötanud IT-sektoris, kuid peale isaks saamist leidis, et on viimane aeg pöörduda tagasi maale, kus elu ehedam. Nii jõudis ta Haljala valda Karula külla.

23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.