Täna möödub 121 aastat teeneka keele- ja kirjandusteadlase Karl Mihkla sünnist.

- Karl Mihkla (vasakul) 1954. aastal Muugas külamehega vestlemas. Eks ikka Eduard Vilde jälgedes.
- Foto: Tallinna kirjanduskeskus
Karl Heinrich Mihkla (tollal küll Mihhels) sündis Pärnumaal Rääma vallas 30. septembril 1901. Ta õppis Rääma vallakoolis, Pärnu ja Paldiski algkoolides ning Pärnu gümnaasiumis.
Mihkla omandas kõrghariduse Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930. aastal. Juba õppimise ajal asus ta tööle õpetajana Tartu kommertsgümnaasiumis ning hakkas ajakirjanduses avaldama sisukaid artikleid ja retsensioone eesti kirjanduse kohta.
Väga kaaluka panuse meie kirjanduse õpetamisse andis Mihkla raamatutega “Lühike eesti kirjanduse ülevaade” (1930), “Eesti uusim kirjandus” (1940), aga eriti “Eesti kirjanduse ülevaatega”, mida kasutati koolides väga palju ja mis seetõttu ilmus sõjaeelsel ajal mitmetes trükkides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kirjanikud on ikka ja jälle poliitikas häälepüüdjate rollis olnud ja nad on ka riigikogusse valituks osutunud, kuid kui mõni erand välja jätta, pole nad parlamenditööst eriti huvitatud olnud.
Harjumaa Muraste mõisa aednikul Jaan Krusteinil oli kuus poega, kellest kolmest kasvasid meie kultuuriloos päris olulised tegelased. Need olid Otto, Peeter ja Ernst.
Pea täpselt üheksa kuud pärast oma isa Aleksandri surma sündis 17. juulil 1909 Nõmmkülas pisitüdruk, kes sai nimeks Aleksandra Emilie Kleemann.
Sõjaeelsel ajal kutsuti Rakvere suurimat haridustemplit - Rakvere ühisgümnaasiumi - Jänese kooliks. Enamik Rootsimaa eestlasi mäletab, teab ja austab ühte teist Jänese kooli - Stockholmi Eesti Gümnaasiumi.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.