Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et üsna heaks tulemuseks võib pidada, et hundijahi käigus kütiti 134 lubatud hundist pea 90%. „Huntidel läheb Eestis hästi. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,“ selgitas Türna.
Seotud lood
Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti 1. novembri korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.
Euroopa Kohtu kohtujurist esitas 12. detsembril oma esialgsed ettepanekud 2020. aastal alguse saanud kohtuasjas, mis toetab Eesti riigi seisukohta hundi küttimismahtude määramisel ja kaitsestaatuse hindamisel.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.
Karu looduses kohtamine ei ole enam sugugi tavatu ning viimasel ajal on üha rohkem inimesi sattunud silmitsi ka ilvesega.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.
Enimloetud
3
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Viimased uudised
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Hetkel kuum
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele