Eesti mees jääb laulumeheks igas olukorras ning laulupidude traditsioon jätkub kõige kiuste. Ka Punaarmeesse mobilisteeritud eesti mehed pidasid sõja ajal kaugel Venemaal oma laulupeo maha. Selle eestvedajaks oli Eesti laskurkorpuse kapellmeister Artur Vahter.

- Artur Vahter (vasakul) ja helilooja Artur Lemba. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Artur Vahter sündis Kalvi valla kunagise Orgu küla Lauriveski talus 23. veebruaril 1913. Praeguseks pole enam selle nimega küla ega valda.
Koolis käis ta Koilas ja Rakvere õpetajate seminaris, mille lõpetas 1934. aastal. Rakverest suundus muusikast huvitatud nooruk Tallinna konservatooriumi, kus õppis esmalt laulmist, seejärel aga koolimuusikat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muusikaajalugu tunneb päris palju nn ühe hiti imesid. Üks taolistest on kindlasti ka täna 130 aastat tagasi Väike-Maarja lähedal Avispeal sündinud Johannes Eduard Liinev.
Täna möödub 124 aastat tuntud koorijuhi ja helilooja Tuudur Vettiku sünnist.
Täna möödub 100 aastat Jaan Paku sünnist. See legendaarne mees oli muusik selle sõna kõige laiemas tähenduses - ta oli koorijuht, pedagoog ja helilooja. Tema tegevus mõjutas olulisel määral muusikaelu Virumaal, eriti Rakveres rohkem kui 40 aasta vältel.
Ilmselt on iga eestlane vähemalt korra kuulnud lauluridu „Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati.“ Kui mite mujal, siis matustel ikka. Aga enamik on ilmselt kooliski seda laulu õppinud. Martin Körberi luuletuse viisistas pime muusikamees Ferdinand Mühlhausen, kelle nooruspõlv möödus Salla kandis ja kes elas hiljem päris pikalt Rakkes.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.