Sõjapõgenike tulv sunnib ametnikke töölt lahkuma

Tapa vallavolikogus opositsiooni kuuluv Ene Augasmägi sedastas, et vallas puudub süsteemne kriisiplaan selleks, kuidas põgenikega toimida. „Inimesed ei tea, kuhu pöörduda ja mida teha,“ lausus Augasmägi, kes lisas, et segaduses on ka ametnikud.

Nii on olukord jõudnud selleni, et kaks vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajat on esitanud lahkumisavalduse.

Augasmägi sedastas ka, et vallavalitsuse töötajad, aga teisedki, on asunud kinnisvara valdkonnas äri ajama, et sõjapõgenike lainest kasu lõigata.

Tapa vallavanem Valdo Helmelaid nentis, et täpset ülevaadet sellest, kui palju on vallas sõjapõgenikke, tõepoolest ei ole. „Teame neid, kes on sotsiaalkindlustusameti hankega Jäneda hostelis, teame neid, kes on meie enda majutuskeskuses Tamsalu spordihoone hostelis ja teame neid, kes on vallavalitsuse või politsei- ja piirivalveameti poole pöördunud ajutise kaitse või isikukoodi vormistamiseks,“ rääkis vallavanem.

Eelmise nädala keskpaigas oli taolisi inimesi Tapa vallas kokku 180 – neist 116 Jäneda hostelis ja 20 Tamsalu hostelis. „Paraku ei ole meil võimalik püüda neid, kes on siia saabunud omal käel,“ lausus Helmelaid.

Vallavanema kinnitusel on kaardistatud majutusvõimalusi ning kogutakse rahalist abi. „Esmajoones läheb see valla majutuskeskuses olevate põgenike abistamiseks,“ täpsustas ta.

Valdo Helmelaid kinnitas, et inimesed, kes põgenike abistamisega tegelevad, hakkavad väsima ning kaks töötajat on tõepoolest lahkumisavalduse esitanud. „Inimene saab ennast mobiliseerida teatud ajaks, aga kogu aeg kriisirežiimis töötada ei ole lihtsalt võimalik,“ sõnas Tapa vallavanem.

Lisaks kaardistatakse ka kooli- ja lasteaiakohti. Praeguseks on mõned kooliealised põgenikud asunud juba valla koolides Eesti kooliprogrammi alusel õppima, leidub ka neid, kes õpivad Ukraina e-kooli abil.

Helmelaid märkis, et lapsele lasteaia- või koolikoha leidmiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse poole. „Seda saab teha nii Tapal kui ka Tamsalus,“ täpsustas ta.

Tapa valda on põgenikena saabunud ka pedagooge Ukrainast ning neid on ka juba kaasatud.

Vallavanem lausus, et riik ei ole seni sõjapõgenikega tegelemiseks rahalist toetust andnud. Seni on riik vaid soovitanud pidada põgenikele tehtud kulutuste üle eraldi arvet.

„Ootame pikisilmi lahendust, aga millal see tulla võib, ei tea keegi,“ ütles Helmelaid.

Ta lisas, et kõik omavalitsusjuhid üle Eesti on hämmelduses ja ärritunud, sest kohustused on, aga vahendid nendega toime tulemiseks tuleb leida millegi muu arvelt. Samas on omavalitsuste eelarved niigi pingelised ning näiteks energiakandjate hinnatõus on muutnud olukorra veelgi keerulisemaks.