Ukraina

Täna sooritas üheksa Ukraina suurtükimeeskonda kaitseväe keskpolügoonil eksami, mis lõpetab nende väljaõppe Eestis. Kokku tulistati välja 150 mürsku.

Raudtee on olnud katkematu ühendus Euroopa ja Ukraina vahel. Tulevikus viib see riigi ka lõpuks Brüsselisse kohale.

Nii riigi kui ühiskonnana, tuleb meil tõenäoliselt järgmise aasta jooksul ja edaspidigi veel, olla rohkem ennast ohverdavad. Teisi usaldavad. Aina rohkem peame tegema seda, mis päriselt tähtis. Ja vähem tähtsad asjad, kuigi meeldivad, tuleb tegemata jätta või edasi lükata, ütles kaitseväe juhataja, kindral Martin Herem Eesti Vabariigi 105. aastapäevaks pühendatud kõne

"Ma ei nutnud oma pulmas ka nii nagu sel päeval – neid tundeid on võimatu kirjeldada," kirjeldab Ukraina ajakirjanik Anastassia Ševtšenko päeva, mil vabastati linn, kuhu oli jäänud tema isa.

Venemaa sissetung Ukrainasse kestab juba aasta - see on katastroof inimeste ning vapustus majanduste jaoks. Demilitariseerimise asemel on kogu maailm asunud sõjalisi kulutusi kasvatama.

Lähipäevil täitub aasta Venemaa täiemõõdulisest sõjast Ukrainas. Meediaväljaande Repost peatoimetaja Filipp Bahtin pani kirja veerandsada tõdemust, mis kirjeldavad Putini verist režiimi, venelasi, lääneriikide reaktsioone ja neist tulenevat vaadet tulevikku.

Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas sõjablogi postituses.

Siis aga algas sõda ja kogu integratsiooniunelm kukkus Eestis kolinal kokku nagu pommitatud paneelmajad Donetskis, kirjutab Lääne-Virumaal EKRE nimekirjas riigikogusse kandideeriv Aarne Mäe.

Eelmisel aastal kolmel korral Vinni-Pajusti gümnaasiumi Ukrainas Lvivis asuvale sõpruskoolile eluks vajalikke esemeid viinud Aare Raam, Andres Poll ja Mart Pitsner ning MTÜ Rakvere Raibe RC ja MTÜ Aurum21 käivitasid koos Vinni-Pajusti kooliga taas toetusaktsiooni.

Kui sa ei suuda välja öelda, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on vale, siis sinu koht ei ole Eesti rahvuskoondises, leiab Äripäeva digiturundaja, endine jalgpallur ja treener Siim-Sten Palm.

Kevadel sõja eest Eestisse põgenenud ukrainlased jagunevad kaheks. Osa on läinud südame kutsel tagasi koju, teised näevad oma tulevikku siin. Neid kõiki seob usk, et Ukraina võidab sõja varem või hiljem.

Maja juures peatub auto, juht võtab pagasiruumist välja antenni ja teleka lisaseade, mille annab üle kliendile. Mõnikord ühendab ta kohe ka seadmed. Maksmine käib rangelt sularahas: ei mingeid arveid ega tšekke. Müüjate kontaktid edastatakse suuliselt ja sotsiaalvõrgustikes. Nii näeb välja Eestis keelatud Vene telekanalite edastamisseadmete müük.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma meenutab oma jõululäkituses, et inimkond ei ole aastatuhandete kestel õppinud midagi varasemate põlvkondade sõjakuse ja vägivallaga kaasnenud traagikast.

Putini sõda Ukrainas tundub Moskva poolt vaadatuna jätkuvat. Samal ajal toimuvad Euroopa energiaturgudel olulised muutused, mille just see sõda on käivitanud, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas Ukraina sõja majandusblogi postituses.

Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu ülikooli uuringu esmastest andmetest.

Nagu ennustatud, on Ukrainas sõtta sekkumas „kindral talv“. Seni on see olnud sõdades Venemaa liitlane, aga seekord ei pruugi see nii enam olla. Lisaks hakkab just nüüd kulmineeruma eepiline võitlus energiakandjate turul, mida Ukraina sõda on tõsiselt mõjutanud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Äripäevas ilmuvas sõjablogi postituses.