Kogukonnaliikumine kogub Rakveres tuure

Autor: Katrin Kivi • 24. mai 2022
Jaga lugu

Kunstnik Krõõt Nõmmela-Mehide tahab käima lükata kogukonnaliikumist Rakvere linnas. Eile koguneti teist korda, räägiti kogukonna liikmeskonna kasvatamisest ja kogukonnaaedade loomise ideest.

Ettevõtja Aare Raam arutamas kogukonna teemasid Krõõt Nõmela-Mehidega.
Autor: Katrin Kivi

Krõõt Nõmmela-Mehide pälvis kodanikuühiskonna sihtkapitalilt (KÜSK) sädeinimese stipendiumi, et hakata Rakvere majaomanike seltsi juhatuse esimehena edendama kogukonnaliikumist. Kogukondade „äratamiseks“ korraldatakse mõttekodasid – esimene kogunemine toimus aprillis ja teine eile Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Seotud lood

„Paljud tahaksid oma kogukonnas aktiivsemat elu, aga ei tunne naabreid või ei tea, kes ümbruskonnast oleks hakkajad kaasamõtlejad – tegijad,“ rääkis Nõmmela-Mehide. „Kõik koos saaksime üleüldiselt parandada linna kogukonnaelu, heaolu ja kultuurielu.“

Kuidas kogukonna eestvedamise algus on läinud? „Meie läheme omas rütmis. Olemegi pannud rahuliku plaani, sest kui pole inimesi leidnud, siis me ei saa ka suuremaid plaane teha,“ leidis sädeinimese stipendiumi pälvinud naine. „Grupi loomine võtab aega. Eelmine kord tutvusime ja tegime grupitööd mõttekoja eesmärkide osas. Saime tuttavaks.“

Krõõt Nõmmela-Mehide nentis, et on linnaosasid, millel on suur esindatus, aga ka linnaosasid, kust pole ühtegi huvilist. „Eesmärk on teavitustöö kaudu leida aktiivsed liikmed ka neisse linnaosadesse, aga jõuga me neid ei loo. Ikka inimeste enda huvi järgi,“ ütles ta.

Hetkel on puudu esindajad Lennuki, Roodevälja, Mõisavälja, Paemurru, Roodevälja ja Kurikaküla piirkondadest.

Nõmmela-Mehide rääkis, et on väga palju, mida ära teha. „Esimesel korral tuli välja palju pisidetaile, mida linnas parandada, aga tahame liikuda süsteemselt. Meie arengut nõustab minu mentor KÜSKi poolt Annela Näälik. Eesmärk on kujuneda linnale aktsepteeritavaks partneriks, aga see tähendab ka meie poolt aktiivset tegutsemist nii linna info edasikandmisel elanikele kui ka linnakodanike soovide edastanust linnale süsteemses vormis.“

Kogukonnaaiad

Koosolekule oli esialgse päevakava kohaselt palutud ka Rakvere linna esindaja, kuid paraku jäi see ettekanne ära. Selle asemel tegi üldise ülevaate Krõõt Nõmmela-Mehide.

„Linn on valmis looma kogukonnaaedasid, kui leiduks teemast huvitatud inimesi ja eestvedajaid. Kui tekib suurem huvi, on linn valmis tulema kogukonna mõttekotta teemat tutvustama ja selle üle arutama. Praegu panime nö seemne mulda, sest iga idee vajab alguses seedimist,“ avas ta ära jäänud ettekande tagamaid.

Nõmmela-Mehide selgitas, et linn ei tea, kui palju on tegelikult kortermajade inimesed huvitatud kogukonnaaedadest ja seetõttu on oluline teha teavitustööd ning välja selgitada, kui palju potentsiaalseid huvilisi on.

Kogukonnaaedade asukohtadeks on välja pakutud Lennuki, Mulla ja Seminari tänavad. „Linna poolt tegelevad selle teemaga abilinnapea Neeme-Jaak Paap, arendusspetsialist Inge Kosemäe ja kuna linnal praegu aedniku pole, siis on kaasatud ka arhitekt Angeelika Pärna,“ märkis Nõmmela-Mehide.

Krõõt Nõmmela-Mehide
Autor: Katrin Kivi

Telgiga linnapäevadele

Teine suur teema, millest räägiti oli kogukonna liikmete arvu kasvatamine.

Linna päevadel plaanitakse üheskoos telgiga välja minna, et teha kodanikualgatusele rohkem reklaami. „Plaan on uurida inimestelt, mis neile muret teeb ja uusi liikmeid leida,“ sõnastas koosoleku juhataja eesmärgi.

Samuti peeti plaani kasvatada kogukonda internetis, luues igale linnaosale oma Facebooki grupi ja meiliaadressid. Paljudel linnaosadel on juba oma grupid loodud, näiteks "Moonaküla rahvas" või "Kondivalu rahvas".

Gruppide loomine on vajalik selleks, et oma kogukonnale infot edastada ja vastupidi. „Selle kaudu saab ka esitada teemasid, mis võiks jõuda lahendamiseni. Edasi saab grupi kaudu juba tutvuda teiste liikmetega ja loomulikult kasvatada ka huvitatute arvu,“ toodi koosolekul esile.

Kogukonna aktiivgrupiga on liitunud ka endine abilinnapea Laila Talunik. "Linnaosade suurem kaasamine on mul hinges olnud pikemat aega. Ma näen selles perspektiivi, kuidas ühest küljest luua kodutunnet ka kaugemal kui ainult oma maja välisuks ja teisalt muuta efektiivsemaks suhtlust linnaosade ja linnavalitsuse vahel," ütles ta.

Taluniku sõnul on kogukonnaliikumised suuremates linnades juba mitmeid aastaid toiminud. "Inimestel on samas piirkonnas elades ikka mured ja rõõmud sarnased ning neid on võimalik koondada, et igaüks ei peaks eraldi näiteks linnavalitsust tülitama," leidis ta. "Aga ka vastassuunas, et kui linnavalitsusest tuleb oluline info, oleks võimalik seda linnaosa sees kiirelt jagada ja inimesed oleks informeeritumad."

Talunik leidis, et tihti ärritab inimesi just teadmatus. "Kui ma tean, mis ajal linnavalitsus ühe või teise murega tegeleda saab, annab see juba kindlustunnet."

Samuti tõi varem linnajuhtimise juures olnud naine esile tunnetusliku külje. "Uude kohta kolides ma tahaks teada, kes on mu naabrid, kas toimib nö naabrivalve. Lisaks võimalus leida lastele mängusõpru või korraldada ühiseid talguid piirkonnas. Inimeste üks põhivajadus on kuhugi kuuluda ja kogukonnaliikumine võimaldab seda väga positiivses võtmes, nii et sellest on kasu nii linnale kui inimestele endile," lisas Laila Talunik.

Koosloome arengupäev sügisel

Seekordsel koosolekul osales ka Kaoke Kärdi Lääne-Virumaa arenduskeskusest, kes rääkis ideest korraldada sügisel koosloome arengupäev.

Sellega soovitakse astuda samm lähemale linnajuhtimisele. Kaoke Kärdi märkis, et tulevikus võiks olla volikogude komisjoni kõrval ka kogukonnakomisjon, kuhu kuuluvad aktiivsed inimesed linnaosadest.

„Me ei tea täpselt, mis vorm saab loodud seaduslikuks koostööks linna ja volikoguga,“ lisas Krõõt Nõmmela-Mehide. „Kogukonnakogu on üks näide. Sõnastusi ja süsteeme on erinevaid ja seetõttu tahamegi kokku kutsuda ühise laua taha nii kogukonna kui linna esindajad ja teemat valdavate inimeste toetusel leida õige vorm, mis sobiks mõlemale poolele.“

Järgmine koosolek on planeeritud juba 14. juunile, et siis teha kokkuvõtted linnapäevadel toimunust. Kõik huvilised on oodatud uudistama nii linnapäevadele 11. juunil, mil püsti pannakse kogukonnatelk, aga ka 14. juunil kell 17.30 mõttekoja kohtumisel Rakvere põhikooli hoovis.

Rakvere linnaosade kaart

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Meie koostööpartneriteks on

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!