20 küla esindajad moodustasid ühisrinde kavandatava karjääri vastu
Paasi küla inimesed lõid piirkonna kaitseks MTÜ, kaasasid eksperdid ja läksid keskkonnaametisse nõupidamiste laua taha, selgitamaks riigile, et lubjakivikarjääri plaanile tuleb kriips peale tõmmata.
„Meid kutsuti keskkonnaametiga kohtuma meie enda palvel,“ rääkis Kärt Summatavet, kes esindas koosolekul MTÜ Konnakaevu Seltsi. Ta selgitas, et keskkonnamõjude hindamise programmi avalikustamisel jäid kohalike inimeste südametel olevad teemad läbi rääkimata. Et võimaliku keskkonnakatastroofiga seista silmitsi tõsiselt võetava jõuna, otsustati koonduda.
Seltsi selja taga seisavad inimesed 20 külast, nende hulgas on kaevandamise valdkonna spetsialiste, biolooge, juriste ja teiste eluvaldkondade professionaale. Rahvakoosolekul volitasid kohalolijad endid esindama Kärt Summataveti, Katrin Jõgi ja Imbi Henno – nende kodude piirid puutuvad otseselt kokku planeeritava karjääriga.
MTÜ eesmärk on arendada looduskaitset, pakkuda loodusharidust ja teha inimestele kättesaadavaks see, mis siiani on olnud nähtamatu. „Ka selles osas me loodame kohalike inimeste abile, nii nagu nad tulid ja aitasid ette valmistada külakoosolekut ja saatsid üle 250 küsimuse ja ettepaneku keskkonnamõjude hindamise programmi jaoks. Nad mõtlesid kaasa, kuidas seda väga puudulikku arendaja poolt tellitud programmi täiendada, lähtudes kohalikest oludest, mitte Exceli tabelist.“
Konnakaevu selts kohtus keskkonnametiga ettevalmistatud kavaga. Käsitletavad teemad olid Natura 2000 ala ja radoonisaaste oht. Seltsipoolsete spetsialistidena kaasati koosolekule loodus- ja täppisteaduste teadur Rein Koch, tunnustatud geoloogiateadlane Rein Einasto, Haljala valla ehitus- ja keskkonnateenistuse vanemspetsialist Kristjan Põldaas ja MTÜ Eesti Metsa Abiks liige Madis Messimas.
Koosolek oli konstruktiivne
Summatavet jäi kohtumisega rahule, nimetades seda esimeseks konstruktiivseks koosolekuks. “Keskkonnaamet toetas meid, nad olid läbi töötanud rahva poolt saadetud küsimused ja ettepanekud. Ka ametnikud nägid neid erinevaid tahke, mis on keskkonnamõjude hindamise programmist puudu ja ootavad nüüd hindamise teinud ettevõttelt vigade parandust,“ märkis ta.
Samas nentis Summatavet, et selle kolme tunni vältel, mil koosolek kestis, said nad puudutada vaid murdosa teemadest, mida vaja oleks käsitleda.
Küll aga käsitleti põhjalikult piirkonna geoloogilisi ja radooniohu aspekte. Praegu keskkonnamõjude hindamise programmis radooniuuringuga esialgu arvestatud ei ole. „Seda kinnitas ka keskkonnaamet, et kaasaegset uuringut ei ole tehtud, kuid see uuring on vältimatu,“ märkis Summatavet.
Et uuringuvajadust paremini keskkonnaametile põhjendada, kaasas selts kohtumisele kiirgusfüüsiku, Rein Kochi, kes aitas keskkonnametini viia sõnumit, et asjaolude kokkulangemise tulemusena võib olla radoonitaseme tõus ümbruskonna eluruumides reaalseks ohuks.
„Nimelt asub paelasundi all diktüoneemakilt ja fosforiit, mida loetakse vaesteks uraanimaakideks,“ selgitas Koch ka siinkirjutajale. „Uraani lagunemise reas on ka raadium ja selle tütarisotoop – radoon. Lõhkamise tulemusena võivad avaneda maapõues olevad lõhed ja lubjakivis leiduvate karstikäikude kaudu võib radoon lekkida ning koguneda suletud ruumidesse. Palju sõltub sellest, milliseid ehituslike meetmeid on radooni tõkestamiseks kasutusele võetud, mistõttu võib radooni hoones olla rohkem või vähem."
Emeriitprofessor: säästva arengu põhimõtted on jäetud kõrvale
Nii keskkonnamõjude hindamise programmi avalikustamisel kui ka keskkonnameti koosolekul osalenud emeriitprofessor Rein Einasto sõnul oli seekordne kohtumine keskkonnaameti ruumides mahedam. „Praegusel ajal ei sobi ju vastanduda, aga ma tõstsin siiski teravalt üles selle, et keskkonnaamet rikub säästva arengu seadust,“ tõi paevanaks tituleeritud emeriitprofessor esile.
Ta jätkas: „Seadus ütleb, et ressursid tuleb olemasolevatest karjääridest ammendada, jääkvarud tuleb lõpuni välja võtta. Teiseks ei saa ehitada kinnistule enne, kui selle alt pole välja võetud riiklik ressurss. Lasnamäel, Narva mnt ääres lubatakse suurfirmadel ehitada pae peale kõrgkvaliteetset ehituspaasi välja võtmata. Kui võim rikub seadust, mida siis tavaline inimene peab tegema?“
„Loodust tuleb säästa, võttes sealt nii vähe kui võimalik, ainult niipalju kui hädavajalik,“ oli Einasto kindel. Ta rõhutas, et Lahemaa on põline pärandkultuur. „Pankrannik tervikuna on täiesti unikaalse maastikuna UNESCO looduspärandi nimekirjas. See on alates Rootsist, kuhu see astang välja ulatub, kuni Peterburi taha tervikuna looduskaitse all – seda maastikku ei tohiks üldse muuta. Pankranniku astangu lähedusse uue karjääri rajamiseks puudub riiklik vajadus, taotlus on suurfirma erahuvi.“
Kohtumisega jäid rahule ka keskkonnameti esindajad. „Koostöökohtumine läks töises meeleolus ning keskkonnaamet selgitas täpsemalt keskkonnamõju hindamise protsessi ning vastas küsimustele,“ märkis keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo juhataja Helen Manguse.
Manguse sõnul tegi nende poolt radooni teemadel ettekande keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Polt. Koha peal vastasid küsimustele keskkonnakorralduse büroo juhataja Helen Manguse, maapõuebüroo juhtaja Martin Nurme ja looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak. Keskkonnaameti veeosakonna ja maapõuebüroo spetsialistid osalesid kohtumisel veebi teel.
„Arutelul lepiti kokku, et esmalt oodatakse ära arendaja kirjalikud vastused KMH avalikustamisel ning avalikul arutelul esitatud arvamustele ja ettepanekutele, seejärel lepitakse vajadusel kokku täiendav koostöökohtumine,“ ütles Manguse ja kinnitas, et keskkonnaamet on alati valmis omapoolseid täiendavaid selgitusi jagama. "Kõik arutelud on teabe kogumiseks vajalikud,“ lisas ta.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.