Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
- Karl Voldemar Leetberg ehk Rakvere koletis. Foto: Rahvusarhiiv
Nimelt peeti 1922. aastal Karl Leetbergi üle mitu kohtuprotsessi, milles selle nimega noort meest süüdistati vägistamistes ja mõrvades ning mis päädisid 22-aastase Karl Voldemar Leetbergi surma mõistmisega. Ajakirjandus tituleeris Karl Leetbergi Rakvere koletiseks.
Keelemees Karl Johannes Leetberg oli 1922. aastal oma nimekaimust 33 aastat vanem ehk 55-aastane. Aga mingit pidi olid nad sugulased tõenäoliselt küll, mõlemad pärit Vihula kandist.
Karl Voldemar Leetberg oli sündinud 27. aprillil 1900 ja õppinud lukksepaks, kuid kindlat ametit ta ei pidanud – tegi juhutöid ja käis vargil. Juba 14-aastaselt oli temas tärganud vägistamistung ning enne kohe jutuks tulevaid vägistamisi oli ta juba vähemalt kolm vägistamist toime pannud, kuid alaealisuse ja valitsuste vahetumise tõttu karistuseta jäänud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna möödub 155 aastat keelemehe ja populaarse ning hinnatud Rakvere koolipapa Kaarel Leetbergi sünnist.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
1930.-te aastate alguses tegutses Rakveres ja Virumaal paras pätt August Reitel, keda kutsuti Iseperemeheks. Enne Eesti riigi 15. sünnipäeva 1933. aasta veebruaris saadeti Iseperemees viimaks trellide taha.
90 aastat tagasi oli 28. detsember väga verine päev. Uudiseid selle kohta jagas 1932. aasta 31. detsembri Virulane. Nõrganärviliste jaoks võib see lugu olla pisut liig.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.