Noored ettevõtjad heitsid ankrusse Vergi sadamas ja sündis restoran Wirkes

Kellile ja tema elukaaslasele Lauri Loidile (33) olid pool aastat varem kukkunud sülle ainulaadne võimalus, mida oleks patt kasutamata jätta. Nad võtsid vastu väljakutse juhtida poolsaart, tollal isegi teadmata, misasi on vender (vender on pehmendus aluse ja kai vahel). Poolsaarel olevat toidukohta tundis rahvas varem Vergi kõrtsi nime all. Kui kõrts oli alati olnud lahti vaid suvekuudel, siis noored otsustasid, et puhuvad kohale elu sisse ja hoiavad lahti aastaringselt. Kuidas täpselt see ellu viia, nad esialgu veel ei teadnud.

Hakatuseks tabas noorpaari kaks üllatust. Esiteks see, et koos majaga said nad üürile ka sadama ning pidid hakkama ka seda korras hoidma ja saabuvaid aluseid registreerima. Selles midagi keerulist õnneks pole ning restoran koos sadamaga moodustabki ühtse kompleksi.

Ettevõte on hakkama saanud ilma rahalise toetuseta, kuid annab endast parima, et raha taha jäävaid puudujääke leevendada hea teeninduse ja toiduga.

„Endises kõrtsis, praeguses restoranis me palju remontima ei pidanud, see oli õnneks üsna heas korras,“ rääkis Kelli. Küll aga karjusid remondi järele külastajate toad, mida majas on neli. Samuti plaanivad uued rentnikud teisel korrusel sisse seada seminariruumi. Külastatavus on suur ja külastaja rahulolu püsib stabiilselt kõrge. “Teeme ka tihedat koostööd teiste turismiettevõtetega nii Eestis kui välismaal,“ lisasid noored.

Kelli ja Lauri, kes on kõige muu juures ka restorani peakokaks, jäid endale kindlaks, et koht peab olema avatud aasta ringi. „Muus osas aga õpime koos külastajatega,“ rääkis Kelli, kuidas nad on sisse viinud kohandusi ja muudatusi vastavalt sellele, mida külastajad teha-näha-süüa tahaksid. Ja mis endale rõõmu pakuks.

Tänaseks on mõndagi paika loksunud ja paljut veel plaanis. Näiteks talvehooajal on koht avatud tööpäevadel kella 11st 14ni ja pakutaksegi ühte-kahte rooga. Päevapakkumisi hindavad kõrgelt ka kohalikud elanikud ja juhtmetehase töötajad. Nädalaõppudel on võimalik tellida restorani menüüst ja koht on avatud õhtul nii kaua kui külastajaid on. Restorani külastajate hulgas on kohalikke ja turiste pooleks, viimastest omakorda leiavad Verki tee peamiselt soomlased, sakslased ja lätlased.

„Vahel tulevad külastajad näiteks Võsult meritsi siia sööma,“ teadis Kelli, kellele meeldib klientidega suhelda. Vergi sadam on muide põhjarannikul Hara ja Viinistu kõrval kolmas, millel on piisavalt süvist, et ka purjekaid vastu võtta. Kahjuks on kütuse hinna tõus on küll andnud hoobi Soome paadituristile, kahetses Lauri.

Ürituste võõrustamine on noori ettevõtjaid samuti palju õpetanud. „Eelmisel suvel tegime siin kolm suurt pulma ja ja saime aru, kui palju endast ära anname neid ette võttes,” tõdes Kelli. Suured üritused ei jää sellele vaatamata pidamata ka edaspidi. „Ja need on väga toredad, lihtsalt emotsionaalselt ja füüsiliselt tohutult kurnavad,“ lisas naine.

Et külastaja ei tuleks Wirkesesse ainult sööma, tuleb neile lisaväärtusi pakkuda. Kelli ja ettevõtte raudvara, klienditeenindaja Riina, läbisid Lahemaa giidikoolituse olles nüüdsest atesteeritud Lahemaa giidid. “Soovime arendada Wirkes’e seminariteenust läbi enda kogemuste, teadmiste ning vaatenurkade, tutvustada Vergi sadamat, küla ning Lahemaad üleüldiselt,”põhjendas Kelli, miks see tee ette võeti.

Samuti on Vergi ideaalne koht, kust võtta ette mõnetunniseid merereise Vaindloo ja Uhtju saartele ja noored plaanivad paadisõitudeks teenusepakkuja leida. „Ehkki Riina õpib tüürimeheks, ei jaksa me päris kõike ise teha,“ naeris Kelli. Küll aga saaksid nemad mereleminejatele piknikukorvi kaasa panna.

Merel võib kohata uudishimulikke hülgeid, kes muusikat kuuldes vops ja vops pead paadi ümber veest välja pistavad. „Paadisõitudest ja hülgevaatlusest saab kindlasti tõmbenumber,“ arvasid Kelli ja Lauri. Üks noor hüljes külastab viimasel ajal õhtuti ise Vergi sadamat ja paneb publiku heldima.

Restorani peakoka Lauri sõnul on kohalike ja Eesti turistide seas kõige populaarsemad toidud hirvetartar ja –steik, kala, sinimerekarbid, pannkoogid. „On üsna tavaline, et helistatakse ja küsitakse, kas karpe on, me hakkame kohe Rakverest sõitma,“ rääkis peakokk.

Välisturistil on aga üks eelistus – et toit oleks eestimaine, ja tema sööb rahumeeli ka südasuvel hapukapsast. Räim on populaarne nii turistide kui kohalike hulgas.

Lauri ei ole kokakoolis käinud ja 23. eluaastani töötas ta hoopis raamatupidajana. „Kümneaastaselt hakkasin ema aitama ja tšekke sisestama, hiljem õppisin ise raamatupidamistarkused ära, mis tõi mulle sissetuleku,“ rääkis Lauri. Kui noormees 23-aastaselt kööki läks, leidis ta, et koolipinki nühkida on hilja ja õppis ise. Enne Wirkese aega töötas ta Vihula restorani peakokana.

Vaatamata noorele eale on restoranile juba omistatud White Guide kvaliteedimärgis. Muidugi teeb see noortele rõõmu, aga nad on otsustanud, et ise end kuhugi upitama ei lähe ja tärne taga ajama ei hakka. „Meie teeme oma tööd, mis meile rõõmu pakub, ja kui keegi arvab, et me oleme mõnd tärni väärt, on see tore, aga mitte meie omaette eesmärk, millega uhkustada,“ ütles Kelli.

Ehkki suvel on tööd täis kõik päevad ja tihti ka ööd, noored tehtud otsust ei kahetse. „Muidugi oleme vahel väga väsinud ja siis tikub vahel pähe mõte, et kuhu me end mässisime,“ naeris Kelli. „Aga kui tulevad toredad kliendid, kes meie tegemisi kiidavad, saame jälle hoogu, et edasi minna.“