Eesti esimene nõiaprotsess peeti Rakveres mõisaproua üle
Esimene vihje nõia põletamise kohta Eestimaal pärineb 1572. aastast, mil Saha ja Maardu mõisa piiril hukati nõidumises süüdistatav naisterahvas. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti aga 1542. aastal meeskohtunik Wolmer Wrangelli eesistumisel Rakveres.
Põlula mõisnik Johann Mecks süüdistas oma naist Annat oma isa surnuks mürgitamises ning temale raske haiguse tekitamises. Mõisaproua põgenes Haljalasse oma venna Johann Zoyge juurde, kuid andis kohtule üles mõisateenija Anne ning ühe vana naise Margrete, kes olid talle mürki seganud.
Kahe külanaise põhjalikust ülekuulamisest selgus, et Anna Zoyge oli tahtnud oma meest ja äia mürgitada ning maagia abil hoopis Jürgen Maydelli armastust võita.
Vormista Lääne-Virumaa Uudiste digitellimus ja saad:
- Ühe tasuta lisakasutaja
- Ligipääsu kogu tasulisele sisule
- Kord nädalas ilmuva uudiskirja
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.