Verinoor ametnik murrab Haljala vallas stereotüüpe

Autor: Katrin Kivi • 13. juuli 2023
Jaga lugu

Kent Kerner, keda kolm aastat tagasi vaid 19aastase noormehena kutsuti appi valla lehte toimetama, on tänaseks kasvanud kommunikatsioonijuhiks. Kolleegid ütlevad, et ka see amet jääb talle lahjaks, nimelt on tema laual pea kõik nn hallid alad lahendada.

Vallasekretär Kristi Tomingas rääkis, et 2020. aasta sügisel, üsna pea pärast seda, kui ta oli kutsunud Kendi ajutiselt appi lehte tegema, selgus, et seda on noormehele vähe ja tal on võimekus võtta enda kanda avalike suhete spetsialisti roll, hiljem ka kommunikatsioonijuhi roll.

„Võiks ju arvata, et mida see 22 aastane ikka oskab ja teab, kuid oskab ja teab ikka küll,“ nentis vallasekretär. „Temaga mingit teemat arutada on üks põnev teekond, tema analüütiline pool lööb paljudele silmad ette. Julgus julgelt mõelda, raamidest välja - vot see on see miski, mida võiksime kõik kasvõi proovida.“

Kes on Kent Kerner?

Kent on sündinud, kasvanud ja keskhariduse omandanud Kundas. Hetkel on tal lõppjärgus bakalaureuse taotlemine Tallinna Ülikoolis avalikus halduses ja ta töötab kolmandat aastat Haljala vallavalitsuses, vastutades valla kommunikatsiooni ja personalijuhtimise eest.

Lapsena unistas Kent aga hoopis ettevõtlusest ja ärindusest, kuid aktiivne ühiskondlik tegevus juhatas ta märkamatult avaliku sektori tegemistesse.

Kõik sai alguse õpilasesinduse ettevõtmistes kaasalöömistest, sealt edasi tekkis kontakt koduvallaga, mis omakorda viis noorte volikogu käivitamiseni, osalemine kohalikel valimistel, lõpuks tööülesanded Viru-Nigula ja ka Haljala vallas.

„Avalikus sektoris meeldib mulle see, et tuleb tajuda ruumi enda ümber, tuleb tunnetada oma tegevuse kaugeleulatuvaid mõjusid, tuleb näha suurt pilti,“ põhjendas Kent oma kiindumust just omavalitsuse töö vastu. „Kohalikus omavalitsuses me ju ei teeni oma tööga tulu ja pole ka mõõdikut, mis ütleb, et kas sa olid kasumlik – sa lood väärtust, mis on sageli pikaajalise mõjuga.“

Kuigi noormees tunneb end avalikus sektoris hästi, ei ole ta ka oma unistust ettevõtlusest matnud. „Avalikus sektoris annab palju juurde, kui sa oled näinud ja tunned erasektorit – vaata kasvõi meie vallavanemat,“ viitas ta Anti Puusepale, kelle saavutuste hulka kuulub ka eduka ettevõtte üles ehitamine. „Erasektori kogemus laiendab veelgi võimet tajuda suurt pilti, mida sa avalikus sektoris edu saavutamiseks kindlasti pead olema võimeline nägema.“

Kas ka poliitika? „Täna ei ole kuigi populaarne öelda, et ma tahan riigikogu liikmeks saada,“ muigas nooremees, kellelt seda küsimust küllalti sageli küsitakse. „Ma ei välista, sest ära iial ütle iial, sest muidu see juhtubki, kuid hetkel ma näen end siiski pigem teenistuja rollis.“

Noorus: tugevus või nõrkus?

Kuigi Kerner on noor, julge ja motiveeritud mees, pole kõik tema tegemised sugugi sujunud vaid mett lakkudes. Tema teel on olnud ka üksjagu väljakutseid, piiranguid ja takistusi – üks neist on näiteks tema vanus – kui ta kolleegina midagi ütleb või teeb, või käitub mingis olukorras mingit moodi, siis seda seostatakse alati tema vanusega.

„Sa oled nii noor, sul pole elukogemust,“ olid sagedased laused, mida noor ametnik kolleegidelt kuulis. Teda nörritas, et tema vanust nähakse puudusena. „Üksi noor ei tule selle peale, et oma vanemale kolleegile öelda: sa teed seda sellepärast, et sa oled nii vana.“

Tegelikult Kent mõistab oma kolleege. „Mõnes mõttes olengi omaette nähtus, just oma vanuse poolest, ja kolleegidel ongi minuga kohanemine pingutust nõudev. Mõttemaailmad ja arusaamad ongi generatsioonide vahel erinevad, ja on palju asju, mida ma pole veel kogenud,“ rääkis ta, kuid rõhutas, et see ei tähenda seda, nagu poleks teda hästi vastu võetud. „Vastupidi, nii ametnikud, poliitikud kui ka kogukond on mind väga hästi vastu võtnud ja ma olen väga tänulik, et mulle anti võimalus end tõestada, et siiani antakse ja et lastakse ka ämbrites kolistada.“

Kendi meelest on noore inimese jaoks töö kohalikus omavalitsuses (KOV) maailma muutev: „Sa saad luua päriselt väärtust omavalitsuse jaoks, kohalike inimeste jaoks, ka enda jaoks. Väikeses omavalitsuses pean teadma kõike teedeehitusest sotsiaalküsimusteni välja. Teemadering, mida vaja kommunikeerida, on täpselt sama lai kui KOVi tegevusvaldkond,“ selgitas Kent, kuidas töö omavalitsuses sunnib arenema.

Kent Kerner ja Haljala vallavanem Anti Puusepp valmistumas noorte laulupeo rongkäiguks.
Autor: Katrin Kivi

Teine, mis Kendi hinge omavalitsuses toidab, on inimeste siiras tagasiside, mis annab kindlustunde, et tehtud töö on olnud tähendusrikas ja inimesi positiivselt mõjutanud. „See võib olla telefonikõne kodanikuga, kes ütleb, et aitäh et aitasid, või siis kogukonna esindaja – näiteks külavanem – ütleb, et kuule, see on väga hästi, sa oled seda asja hästi teinud“ tõi ta näiteid.

Tagasiside saamisega on seotud ka Kendi suurim õppetund vallas – kuidas teha tööd hingega, aga samas seda mitte isiklikult võtta?

Nimelt, kuulub Kendi tööülesannete hulka muuhulgas ka kommunikatsioon meediaga ja teda morjendas alguses iga negatiivne artikkel leheveergudel või halvustav kommentaar sotsiaalmeeidas. „Ma tundsin end alati väga süüdi, mõtlesin, et kuidas ma oleks saanud seda ära hoida,“ tunnistas ta, et elas negatiivset tagasisidet raskelt üle.

Kent Kerner: „Tegelikult on ju enamuse ametnike töö avalikkuse tähelepanu all ja neile on seatud kõrgendatud nõudmised. Öeldakse, et maksumaksja maksab sulle palka ja sa pead olema 24/7 kättesaadav, kohe vastama, kohe tegutsema, ja iga su pisemgi liigutus võidakse paisata meediasse.“

Kerner tõdes, et noore tegijana, kes tegelikult tahab oma tööd teha väga hästi, on selline tähelepanu raske taluda, kuid elu ise õpetab. „Peab mõistma, et osapooli, kes on vallavalitsusega seotud, on niivõrd palju: ametnikud, allasutused, poliitikud, kogukond. Kõigil neil on seal oma roll, oma vaatenurk, mida esindada.“

Kas noori on KOVi vaja?

Kerner oma 22 eluaastaga on Haljala valla kõige noorem ametnik, ja nii väga kui ta ka ei tahaks näha oma töölaual näiteks uue ametniku värbamisel kahekümnendates olevate kandidaatide CVsid, siis neid lihtsalt pole. Miks?

„Noorte silmis ei ole kohaliku omavalitsuse kuvand tööandjana kuigi atraktiivne,“ tõi Kent välja tugeva argumendi, „Tööandja brändinguga on Eestis tegelenud vaid suuremad omavalitsused: Tallinn, Tartu, Viimsi ja veel mõned.“

Kent leiab, et kuvandi parandamiseks ei piisa mõnest kampaaniast. „Ilusatest loosungitest on üksi väga vähe kasu, nende taga peab olema ka reaalne sisu,“ leidis ta ja viitas tudengite seas tehtud uuringule, millest selgus, et noored eelistavad suuri korporatsioone. „Valitakse neid, kes on visuaalselt pildis, kuid kellel on ka tugev sisu, mis tugineb väärtustele, mis majas omavahel on kokku lepitud.“

„Ma ei tea, kas me oleme nii kaugel, et me oleks kokku leppinud, mis väärtusi peaks omavalitsus kandma,“ esitas ta retoorilise küsimuse. “Omavalitsuse töö keskendub paljuski teiste teenimisel ja nii see peabki olema. Samal ajal kipume ära unustama, et tööandja peab ka vastu andma, et töötaja saaks luua seda väärtust, mida oodatakse. Esimene samm olekski see, et organisatsioonina julgeda küsida, mis väärtusi meie kanname.“

Anti Puusepp, Haljala vallavanem
Kent väga oluline ja võimekas meeskonna liige. Minul on oma praeguses ametis temast väga palju abi olnud.

Kendi sõnul ootab noor inimene töökeskkonnalt paindlikkust, et töö võimaldaks õpingutega hakkama saada, kodukontor – kõik sellised asjad, mis ei ole KOVides väga levinud praktika. „Seetõttu ongi erasektor tööjõuturul palju efektiivsem – seal on need sammud edasiminekuks tehtud. See on ka põhjus, miks noori peaks rohkem KOVi tööle kutsuma – et see muutus toimuks.“

Noored on altimad muutusteks

Kendi jaoks tähendas palju see, kui riigikokku pääses 23 aastane Hanah Lahe või kui haridus- ja teadusministri nõunikuks sai 19aastane noormees – see andis talle kinnitust, et liigub õiges suunas.

„Noored lähenevad asjadele teist moodi, see võib tekitada ka maailmade põrkumist,“ ütles Kent, kuid leidis, et põrkumist ei tohiks siiski karta. „Meie meeskonnaski on põrkumisi olnud, kuid need on viinud selleni, et liidetuna kolleegide elukogemuse ja minu värske vaate, tekkis sellest väga lahe asi.“

Näiteks on Haljala vald teiste Lääne-Virumaa omavalitsuste seas võtnud personalijuhtimise osas pioneeri rolli kanda. Haljala on suunanäitaja, mida peaks üks tööandja tegema, et olla atraktiivne.

Kent Kerner: „Jah, me oleme viimase aasta jooksul palju vaeva näinud oma tööandja kuvandiga. Meie jaoks on kodukontor tänaseks tavaline nähtus, reedeti paneme aga vallamaja kinni ja igaüks töötab kodukontorist – see oli meie jaoks väga suur samm. Lisaks on meil seitse tasustatud tervisepäeva aastas. Meil on volikogu tasandil vastuvõetud otsus, mis annab kõigile Haljal valla töötajatele – ka allasutuse töötajatele – tasemeõppes õppimiseks 15 täiendavat päeva õppepuhkust.“

Haljala vallavalitsus

Kõige noorem töötaja: 22 aastane

Kõige vanem töötaja: 69 aastane

Keskmine vanus: 47,5 aastat

KOV ametiasutuste töötajaskonna keskmine vanus: 48,8 (avaliku teenistuse aastaraamat 2022)

Teenistujate arv: 24 (koos vallavanemaga)

Pikema avaliku teenistuse staažiga töötaja: 31 aastat

Viimase aastaga on vallas tehtud selliseid samme, mille varem isegi ei mõeldud. See on sellest, et on olemas üks julge, kes küsib, miks me ei võiks nii teha, ja juhtkond, kes lennukaid ideid ja arendustööd igakülgselt toetavad.

Kendi sõnul koges ta ka vastuseisu, sest kardeti, et kui näiteks kodukontori kasutamise kord niimoodi vabaks lastakse, siis kannatab töö kvaliteet. „Kodukontori puhul on tööandja jaoks oluline, et töötaja oleks võimalikult tulemuslik ja seega me anname talle otsustamisvõimaluse, et kuidas tema teeb oma tööd nii, et ta oleks tulemuslik,“ põhjendas noor mees tõdedes, et täna on väga hästi näha, et ka kriitikud hindavad ja naudivad paindlikku töökorraldust ja tööandja usaldust.

„Meie palgatase kindlasti ei ole halb, aga sellega üksi tööle ei meelita,“ jätkas ta. „Seega tulevad mängu väärtuspõhised kriteeriumid. Tegelikult soovib iga töötaja tajuda, et ta on usaldatud ja väärtustatud. Tuleme vastu ka töö ja eraelu tasakaalus. Näiteks, kellel on väikesed lapsed, neile läheme individuaalset – noored oskavad seda hästi, nad pole stampides kinni.“

Väike nihe on ka Haljala kollektiivis juba toimunud. „Seltskond on nooremaks läinud, ma pole ainuke 20ndates, on veel üks kolleeg, kellega jagada kogemusi ja emotsioone,“ rõõmustas Kent.

Kendil on veelgi rõõmustamiseks põhjust, sest järjepanu hakkavad tema pingutused vilja kandma, seda nii kommunikatsiooni kui ka personalijuhtimise rindel. „Mulle tundub, et selleks, et suuremaid muutusi omavalitsuses ellu viia, tuleb võtta aega vähemalt paar aastat. Minu jaoks oli suur väljakutse selgitada meie ametnikele ja poliitikutele, et me peame ise meediale ja avalikkusele sõnumeid andma. Tänasel päeval meil sellega pole probleeme, kajastame vallas toimuvat, kirjutame aktiivselt pressiteateid ja ka pöördumisi ministeeriumitesse, oleme oma kommunikatsioonis saavutanud vajaliku proaktiivsuse.“

Personali valdkonnas on aga peagi oodata uudiseid, sest Haljala vald on taotlemas mitmeid tööandja kvaliteeti näitavaid märgised. „Nendest räägime siis, kui märgised käes,“ lubas Haljala valla kommunikatsioonijuht Kent Kerner.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.

Vaata veel

Liitu uudiskirjaga ja oledki kursis, mis Lääne-Virumaal toimub

Jaga meiega huvitavat infot!