Õpetajaid ei ole lihtne leida. Täna on selline olukord, kus õpetaja valib kooli, mitte kool ei vali õpetajat, ütles Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu.
- Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu ütleb, et ta enda esimest aktust ei mäletagi, sest ilmselt oli ärevus nõnda suur. Foto: Marianne Loorents/Scanpix/Virumaa Teataja
Ta ootab haridusministeeriumilt ja Rakvere linnajuhtidelt, et koole puudutavate otsuste langetamisel ollakse kaasavamad ja tehakse tulevikus rohkem koostööd huvigruppidega ning välditakse kiirustamist.
Lääne-Virumaa Uudised küsitles kooliaasta algusega seoses maakonna koolijuhte.
Järgneb intervjuu Anne Nõguga:
Mis on teile endale kõige eredamalt meeles enda esimesest koolipäevast?
Mäletan koolivormi – valge pluus ja ilus tume seelik, ma tundsin sellest rõõmu ja uhkust. Mäletan, kuidas ema mind valmis sättis, kõik oli nii pidulik. Esimest aktust ma ei mäletagi, ilmselt oli ärevus nõnda suur.
Kui olite ise koolilaps, siis milline oli teie jaoks hea õpetaja? Ja kuidas te kirjeldaksite head õpetajat nüüd koolijuhina?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rakvere eragümnaasiumi muusikaõpetaja Ene Veermäe pani eelmisel nädalal toimunud noorte laulu- ja tantsupeoks kokku kõlama kolme laulukoori jagu noori inimesi, Maaja Valter ja Ingrid Pärnamäe õpetasid ühte jalga tantsima kaks rühma.
Jäneda koolis ja lasteaias on alanud õppeaastal suureks väljakutseks Ukraina laste eesti keeles õpetamine, ütles Jäneda kooli direktor Ülle Oru.
Kooliteed alustava lapse esimene õpetaja on väga oluline, sest tema loob vundamendi järgmistele teadmistele ja õpioskustele, ütles Kadrina keskkooli direktor Krõõt Nõmmela-Mehide ja tõi näiteks loo enda koolitee algusest.
Selleks, et saaksime ka edaspidi pakkuda suure toevajadusega õpilastele just nende arengut toetavat keskkonda ning parimat võimalikku õpet, ootame kogu kooliperega ministeeriumilt tuge, ütles Porkuni kooli direktor Deili Matson
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.