Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja keldrisse astudes õhkub niiskuse ja kopituse lõhna. Vastu vaatavad väsinud seinad ja põrandad. Kelder mis kelder. Uuel aastal saab kelder aga uue ilme, hingamise ja eesmärgi.
Värvitakse laed ja seinad, pannakse uued uksed, valatakse betoonist põrand, paigaldatakse ventilatsioonisüsteem ja elektrigeneraator. Keldri varjumiskohaks ehitamine läheb maksma 80 000 eurot, kuid ühistu ei pea sellest ise sentigi maksma. Tööde eest tasub riik.
Sellise õnnistuse osaliseks said tänavu 27 ühistut, kes haukasid osa 1,2 miljoni eurosest pilootprojektist. Kõigi ühistute toetamiseks aga riigil raha ei jagu.
Lisaks kahtlusele, kas ühistud ikka suudaksid sellist koormat täienisti oma õlul kanda, on praegu küsitav seegi, kui paljudesse tihedalt träni täis laotud kortermajade keldritesse õnnestub üldse luua varjumiskohta, kirjutab Äripäev.
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.