Praegu loodame kõik, et talv on juba unustatud, ehkki ilmaennustajad lubavad veel lund-lörtsi ja miinuskraade. 95 aastat tagasi aga näitas kevad alles oma esimesi märke.
- Pildil olev rong ei ole tõenäoliselt tänase looga seotud, foto on tehtud 1930. aastal Valga jaamas. Aga mine sa tea, kuidas need rongid tollal mööda Eestit lii-kusid... Foto: Valga muuseum
17. märts oli 1929. aastal samuti pühapäev ning toimusid veel suusavõistlusedki. Mitte küll kõik kavandatud, sest mõnel pool enam suusatamine võimalik polnud. Aga tegelikult suusatati veel ka järgmisel nädalal.
Kõnniteed olid Rakveres muutunud kohutavalt libedaks ning majaomanikel soovitati kõnniteedelt jää ära raiuda, sest liivatamisestki polnud tolku.
Papiaru jõelt veeti aga linna õlleladudesse jääd, et õlu külmas hoida. Rahvaaia tiikidest ei saanud sel kevadel jääd võtta, sest see ei olnud piisavalt puhas. Ilmselt oli põhjuseks mõisa karjakastelli lammutamine, kust ülima tõenäosusega igasugust sodi tiikidesse pääses.
Aga Papiaru jõe jää paksus olevat Virulase andmetel olnud kuni 36 tolli ehk üle 90 sentimeetri. Papiaru jõeks kutsuti tollal vist ikka Selja jõge, eks Soolikaoja oli juba tollal Soolikaoja.
Aga pidi ikka talv olema, et jõejää nii paks oli. Ka vanemad jäävedajad ei olevat mäletanud, et jääkiht nii tummine oleks olnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
95 aastat tagasi, 14. märtsil 1929 tuli Rakvere-Paide rahukogus arutlusele saladusliku surmasõidu lugu Sallas.
Igal kevadel kiruvad autojuhid ja ka jalakäijad ning jalgratturid Rakvere tänavaid, mis muudkui lagunevad ja lagunevad. Aga teema pole sugugi uus.
90 aastat tagasi oli 28. detsember väga verine päev. Uudiseid selle kohta jagas 1932. aasta 31. detsembri Virulane. Nõrganärviliste jaoks võib see lugu olla pisut liig.
90 aastat tagasi ehk 26. juunil 1933 peeti Rakveres jaanilaata, mis algas suure segadusega, aga lõppes ülimalt traagiliselt.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.