Verine õnnetus raudteel ja lõbusad kuulutused

17. märts oli 1929. aastal samuti pühapäev ning toimusid veel suusavõistlusedki. Mitte küll kõik kavandatud, sest mõnel pool enam suusatamine võimalik polnud. Aga tegelikult suusatati veel ka järgmisel nädalal.

Kõnniteed olid Rakveres muutunud kohutavalt libedaks ning majaomanikel soovitati kõnniteedelt jää ära raiuda, sest liivatamisestki polnud tolku.

Papiaru jõelt veeti aga linna õlleladudesse jääd, et õlu külmas hoida. Rahvaaia tiikidest ei saanud sel kevadel jääd võtta, sest see ei olnud piisavalt puhas. Ilmselt oli põhjuseks mõisa karjakastelli lammutamine, kust ülima tõenäosusega igasugust sodi tiikidesse pääses.

Aga Papiaru jõe jää paksus olevat Virulase andmetel olnud kuni 36 tolli ehk üle 90 sentimeetri. Papiaru jõeks kutsuti tollal vist ikka Selja jõge, eks Soolikaoja oli juba tollal Soolikaoja.

Aga pidi ikka talv olema, et jõejää nii paks oli. Ka vanemad jäävedajad ei olevat mäletanud, et jääkiht nii tummine oleks olnud.