„Väga kurvad uudised. Igaviku teele läks paar päeva tagasi oma 99 sünnipäeva tähistanud vabadusvõitleja, endine metsavend, Rakvere valla aukodanik, Lääne-Virumaa kuldse vapimärgi kavaler ja minu hea tuttav ja kamraad Ruuben Lambur,“ kirjutas Sven Hõbemägi.
- Ruuben Lambur. Foto: Pamela Maran
„Tundsin Sind ligi 15 aastat ja ka viimati kohtusime ja arutasime maailma Eesti asju ca kuu aega tagasi kui tulid minu loodusteemalisele kohtumisele. Olid nagu ikka rõõmus ja positiivne. Puhka rahus hea Ruuben, oli suur au Sind tunda. Sügav kaastunne lähedastele. Eesti eest surmani,“ kirjutas Sven Hõbemägi järelhüüdes.
„“Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik” Ja usu Ruuben, me joome taas kohvi ja arutame erinevate teemade üle ja viskame nalja,“ lausus Hõbemägi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine on Sõmerul elava Ruuben Lamburi jaoks kiire aeg. Tuli leida võimalus, kuidas jõuda nii maakaitsepäevale Väike-Maarjas kui ka istuda lähedastega väikese jaanitule äärde. Õnneks on neid, kellega koos olla ja rääkida, sest jutte ja tarkust mida teistega jagada, on Ruuben Lamburil palju.
Toome teieni loo, mille peakangelane on Ruuben Lambur, Sõmeru mees, kes elas üle sõjakoledused ja viibis 18 aastat õõvastavates oludes vangilaagris. Täna on ta 96 aastane ja ütleb: "Mind ajab naerma, mida nad mulle tegid. MINA ELAN VEEL, aga neid pole enam ühtegi."
Märtsiküüditamine oli kommunistliku režiimi massilisim terroritegu Eesti kodanikkonna vastu. Nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese
Avispea küas asuvasse Liivoja tallu oma kodu rajandu Meret ja Raul Oja teavad, et unistada tuleb suurelt, mis sest, et elatakse väikeses külas, kus pole väga palju raha ega inimesi. See-eest on igaüks neist omaette väärtus, tuleb kõik pärlid üles leida ja ritta seada.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.