Puuduv sild tekitas omajagu meelepaha

Eisma sai suvituskohana suure hoo sisse umbes 40 või pisut enam aastat tagasi, mil sinna hakati suuri suvilakooperatiive rajama, kuid Eisma ranna ilu oli teada varemgi.

90 aastat tagasi hakkas Eesti suurest ülemaailmsest majanduskriisist lõpuks vähehaaval välja saama ning inimestel oli võimalik mõelda ka muule kui pelgalt töötamisele ja teenimisele. Ning suvel hakati tähelepanu pöörama ka rannamõnudele.

95 aastat tagasi, 1926. aasta juuli lõpul, käis ajalehe Virulane ajakirjanik uurimas, kuidas käib suvine elu Uhtju saarel ehk „Uhtju vabariigis“, nagu ta seda nimetas.

Rannarahvas on ikka lugenud randa uhutud laevavraki või muu kauba leidja (või ka maavaldaja) omandiks, kuigi võimud on selle suhtes eri seisukohtadel olnud.

Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.