August on ikka marjade valmimise kuu. Marjadest saab moosi ja mahla, mahlast aga ka veini. 95 aastat tagasi tabas virulasi koduveini valmistamise hullus.
- Virumaaga tihedalt seotud loodusemees Gustav Vilbaste tehtud fotol on marjakorjajad Alutaguse metsades Iisaku kandis 1929. aastal. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Virulane kirjutas 17. augustil 1929: „Linn ja maagi elavad meil paiguti sõna tõsises mõttes veini valmistamise tähe all. Sõstrakorvid turul tühjenevad imestust äratava kiirusega. Kui ostjailt küsid, milleks võetakse niipalju marju, tuleb vastus: „Veiniks, ikka veiniks“.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui praegu ollakse harjutud sellega, et lähed poodi ja ostad mahla või limonaadi ning valdavalt on tegemist välismaiste suurtootjate poolt valmistatuga, siis omal ajal tehti karastavaid jooke märksa väiksemas mahus ning Rakvereski on eri aegadel mitu limonaadivabrikut tegutsenud.
1929. aasta suvel puhkes Rakveres kenake skandaal – nimelt olevat põllumeestele üleriigilise seemnevilja ühisuse poolt müüdud praakseemet.
Eisma sai suvituskohana suure hoo sisse umbes 40 või pisut enam aastat tagasi, mil sinna hakati suuri suvilakooperatiive rajama, kuid Eisma ranna ilu oli teada varemgi.
1930. aasta 16 mai hommikul läks Põlula sepp tööle, kui märkas, et kohaliku külapoe uks on lahti. Sepp teadis, et kaupmees oli korraks ära läinud ja nii tekitas lahtine uks temas kahtlust.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.