Töös olevad investeeringud loovad uus ärivõimalusi

Mul on suur soov, et minu lastel oleks põhjust jääda tulevikus elama Lääne-Virumaale. Kui õnnestub teha ära kõik need ideed, millega on alustatud, siis on tõenäoline, et see soov ka täitub ning maakonna elanike arv pöördub kasvule, ütles Erkki Ehand saates „Virupärane ettevõtlus“.

Tsentrumi asemele uue ärihoone rajamine ja lisaks veel Kroonikeskuse laiendamine tähendab, et Rakvere kesklinna investeeritakse 50-70 miljonit eurot. Kunda sadam tahab teha suuri muutusi. „Uhkusega võib öelda, et ka Kunda rand on tõusnud Eestis tugevalt esile ja Kundal on hea võimalus muutuda kuurortlinnaks,“ rääkis Ehand.

Tema sõnul planeeritakse maakonda uusi tööstusalasid ja kaitsetööstuse investeeringuid. Kui tõendatakse, et fosforiiti on võimalik kaevandada meetodil, mis on ühiskonnale aktsepteeritav, siis tuleks ka selle projektiga minna edasi, loetles ta töös olevaid projekte, mis Lääne-Virumaa atraktiivsust kasvatavad.

Erkki Ehand juhtis uksetootja Jeld-Wen tehast Rakveres, kuid sellest aastast tegeleb ettevõtete nõustamisega ja on analüüsinud Lääne-Virumaa ärikeskkonda ning ärivõimalusi.

Pärast seda, kui Rakvere lihakombinaadi omanikuks sai eestlaste Maag Grupp, on Jeld-Wen töötajate arvult suurim väliskapitalile kuuluv tööstus Lääne-Virumaal.

Tema endise tööandja Jeld-Weni omanikel ei tulnud Ehandi sõnul kunagi pähe mõte, et peaks tehase Rakverest ära kolima. „Pigem vastupidi. Eesti inimesed on oma kompetentsis globaalses tööstuses väga tugevad ja Jeld-Wen on otsinud võimalust tuua siia palju rohkem oma ärist,“ rääkis Ehand.

„Kuigi Jeld-Wen on uksetootja, siis Eestis vähesed teavad, et Rakveres asub raamatupidamisüksus, mis pakub teenust Põhja-Euroopa teistele tehastele. Tallinnas on kontor, mis pakub tarneahela teenust. Võib uhkusega öelda, et mitmetel juhtivatel positsioonidel töötavad eestlased ja teevad Euroopa tasandil suuri otsuseid,“ rääkis Ehand.

Tema sõnul otsib väliskapital kolme asja: tooraine, kompetents ja tehnoloogia.

Tööstustele vajalikku kompetentsi on inimeste näol Lääne-Virumaal palju. „Siinsed suurtööstused on loonud ägeda ökosüsteemi. Töötajate liikumine erinevate tehaste vahel ei ole olnud probleem, vaid pigem võimalus,“ lausus Ehand.

„Meil on olemas väga head inimesed, väga hea infrastruktuur. Meil on tulemas uued tööstuspargid, paikneme heas asukohas ja meil on tugevad omavalitsusjuhid, kes ettevõtluse arendamist toetavad,“ loetles Ehand maakonna tugevusi.

Ehandi sõnul on maailmas kolm megatrendi. Klient tahab alati odavamalt, klient tahab alati kiiremini ja kõige uuem trend on see, et üha rohkem soovitakse isikupärast või omalaadset toodet.

Viru-Nigula valda, Väike-Maarja valda ja Vinni valda rajatavate tööstusparkide abil loodetakse Lääne-Virumaale meelitada uusi tööstusi. „Tööstuspark toetab esimest megatrendi ehk aitab kulu tooteühiku kohta viia madalamaks tänu efektiivsemale infrastruktuurile. On kulusid, mida on ettevõtjal keeruline mõjutada. Näiteks materjal ostetakse tavaliselt maailmaturuhindadega. Tööstuspark aga aitab püsikulusid vähendada,“ väitis Ehand.

Samas on Lääne-Virumaa võrreldes Ida-Virumaaga toetusraha jagamisel vaeslapse rollis, sest Ida-Viru saab Euroopa Liidust lähiaastatel suuri abirahasid, et sinna tuleksid uued investeeringud. Ehand ei näe selles suurt probleemi, mis Lääne-Virumaa atraktiivsust võiks investorite silmis oluliselt kahandada.

Ta sõnas, et Ida-Virumaale antav toetus on ühekordne investeering. Kui investeeringu suurus jääb kümnetesse või sadadesse miljonitesse ja see tehakse 25 aasta perspektiiviga, siis ei pruugi toetus olla asukoha valikul määrav, rääkis Ehand.

„Palju olulisem on see, et Lääne-Virumaa on sadamatele lähemal ehk määravaks saab, kui suur on lõpuks kauba liigutamisega seotud kulu. Asukoht 100 kilomeetrit sadamale lähemal võib 25 aasta jooksul anda hoopis suurema kasu, kui see ühekordne toetus,“ lausus ta.

Teine investeeringuid takistav trend on tööealiste inimeste arvu vähenemine, aga see trend puudutab kogu Eestit. Ehand märkis, et Eestis on tulemas väga tõsine demograafiline katsumus.

Näiteks Lääne-Virumaal on tööealisi inimesi 28 000 ja 24 000 on n-ö aktiivsed ehk tasuvad makse. Statistikaameti sel nädalal avaldatud andmete kohaselt oli maakonnas II kvartalis 20 988 töötajat. Olulin osa tööelaistest käib tööl väljaspool maakonda, peamiselt Tallinnas.

Järgneva 5-10 aasta jooksul võib Lääne-Virumaa tööturult kaduda umbes 5000 töötajat. „See on keeruline ülesanne, mida lahendada,“ märkis Ehand. Ta lisas, et see probleem ei puuduta ainult Lääne-Virumaad ning riigijuhid peaksid saama aru, et seda probleemi aitab leevendada välistööjõud.

Lääne-Virumaal töötab suurfirmades umbes 30% siinsetest töötajatest. Maakonnas on üle 3000 osaühingu millest 94,4 protsenti on väikeettevõtted ehk töötajate arvuga 10 või vähem. See on üks põhjus, miks maakond ei ole haavatav, kui majanduses on keerulisemad ajad.

Näiteks eelmisel aastal toimunud Näpi saetööstuse sulgemine läks Ehandi hinnangul märkamatult. „Kui mujal paned nii suure tööstuse kinni, siis mõjub see katastroofina, kuid Lääne-Virumaal seda nii ei tunnetatud.“

Ehandi sõnul iseloomustab Lääne-Virumaa töötust stabiilsus ja isegi majanduskriisi ajal ei toimu järsku tööpuuduse kasvu. Põhjus peitub majanduse mitmekesisuses, ei ole ühte tööstussektorit, mis domineerib. „Töötuks jäänud inimesed leiavad kiiresti uue töö,“ kinnitas ta.

Saadet “Virupärane ettevõtlus” toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.