„Mis teed, tee ikka rahva heaks,“ ütles legendaarne kooli-, kirja- ja keelemees Eduard Leppik. Oma elu ennekõike Väike-Maarja ja Kadrina kandi koduloole pühendanud mehe sünnist möödub täna 100 aastat.
- Kaader 1959. aastal valminud filmist “Saagem tuttavaks! Õpetaja Eduard Leppik”. Foto: Arkaader
Eduard Leppik sündis 11. oktoobril 1924. aastal Mõisaküla alevis Pärnumaal. Ta isa August Leppik oli vagunitisler ja ema Hermine-Pauline Leppik poolija linaketrusvabrikus. Eduardi haridustee algas Mõisakülas 1933. aastal, jätkus Abjas ja Pärnus ning Berliinis Dolmetscherschule’s.
Märtsis 1943 mobiliseeriti ta Eesti Leegioni. Kuigi sakslased võtsid ainult blonde noormehi, vaadati toona täiesti tumeda peaga Leppikule otsa ja öeldi, et dunkelblond (tumeblond – toim) ja tuligi minna.
1944. aasta septembris oli ta Keilas admiral Johan Pitkale alluvas üksuses. “Sakslased olid juba jalga lasknud ja raskerelvastuse ära viinud. Eestlased olid järel,” on ta meenutanud. Kui punavägi Keila vallutas, läks Leppik mööda metsi Pärnumaale Karukülla, kus elas tema emapoolne vanaisa, kes mõjutas noorukit väga palju.
Seotud lood
Ega tegelikult ei tea, kas „Pal-tänava poisid“ eesti keelde tõlkinud keeleteadlane Julius Mark nii väga kuri oligi, aga tema omaaegsd tudengid on igal juhul meest ülimalt range õppejõuna iseloomustanud.
Pea täpselt üheksa kuud pärast oma isa Aleksandri surma sündis 17. juulil 1909 Nõmmkülas pisitüdruk, kes sai nimeks Aleksandra Emilie Kleemann.
Kuidagi on juhtunud nii, et 26. november on olnud sünnipäevaks kahele Rakvere jaoks väga olulisele koolipapale. Lisaks Jaan Pakule on sel päeval sündinud ka keelemees Kaarel Leetberg.
Juhan Kunder oli Rakvere jaoks ülioluline mees ning sellest saadi ka aru. Asjaajamine võttis küll aega, kuid mehe 50. surmaaastapäeval, 24. aprillil 1938, avati talle Rakveres monument.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.