Hiite Maja sihtasutus tunnustab tänavu üheksat hiiesõbraliku tegu, mis on aidanud kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, tundmisele ja hoidmisele. Kolmandik tunnustustest tuleb Lääne-Virumaale.

- Tammealuse hiie eest hoolitsemine toob tunnustuse maausuliste Viru Kojale.
- Foto: Reti Kokk
Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Samma külas asub Tammealuse hiis, kuhu veel sadakonna aasta eest koguneti hiiepühi pidama üle terve kihelkonna. Alates 2010. aastast on selle hiie eestkostjana tegutsev maausuliste Viru Koda, keda tänavu tunnustatakse, hoolitsenud selle eest, et hiierajad oleksid avatud, allikad puhtad ja põline hiiepühade tava kestaks edasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile toimus järjekordne suvistepüha tähistamine Tammealuse hiies. Seda paika tuntakse ka Samma hiiena, kuna asub Samma külas, Viru-Nigula lähedal. Kuna Tammealuse hiis on ilmselt ainus looduslik pühapaik Eestis, kus tänapäeval suvistepüha iga-aastaselt peetakse, siis koguneb siia inimesi üle Eesti.
Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks kaks pühapaika Rakvere vallas Varudi külas, Põhjasõja-aegse kalmistu Tartus Supilinnas ja Moorimäe ristimetsa Põlvamaal.
Karepal Richard Sagritsa sünnitalus Kalamel on kuni 8. septembrini avatud näitus “Merel silmad, metsal kõrvad”, mis pajatab Karepa-Rutja suvitajatest ja nende loomingust 19. sajandi lõpust 1970. aastateni.
Virumaa Muuseumide kogus on mööbliesemeid, mis kuuluvad Eesti vanimate hulka. See on põhjus, miks mööblimuuseum sündis just Rakveres. Eelmisel nädalal tegi see uksed lahti.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.