Doktoritöö näitab, kuidas Eesti saab süsinikujalajälge vähendada
Äsja Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudis kaitstud doktoritöö tutvustab Eesti oludega sobivat praktilist lahendust süsiniku kogumiseks, kasutamiseks ja salvestamiseks, mis muudaks senise tööstuse oluliselt keskkonnasõbralikumaks.
Värske doktor Mais Hanna Suleiman Baqain. Foto: TalTech
Kui kogu maailm liigub puhtamate energiaallikate suunas, on samas jätkuvalt oluline ka energiajulgeoleku tagamine. Tehnikaülikooli värske doktori Mais Hanna Suleiman Baqaini sõnul võimaldaks süsiniku kogumine Eestis põlguse alla sattunud põlevkivi jätkuvalt kasutada, kui samal ajal minimeerida negatiivset keskkonnamõju ning tasakaalustada energiavajadust ja säästlikkuse eesmärke.
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ilmselt kirjutab keskkonnaamet Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Powerile keskkonnanõuete rikkumiste eest korralikud trahvid, ent lubasid ära võtma ei hakka, arvab energeetikateemasid kattev ajakirjanik Kristjan Pruul.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.