Paljud ilmselt ei teagi, kus asub Räsna küla, kus toimunud veretööst täna juttu tuleb. Kui sõita Tapalt edasi Paide suunas, jääb Räsna enne maakonna piiri Jootme ja Ambla vahele, suurest maanteest veidi vasakule.
Kunagise Räsna mõisa peahoone 1910. aasta paiku. Foto: Tapa muuseum
Kui Räsna külas elanud asunikule Jaan Klaarile töö üle jõu hakkas käima ja läbisaamine naisega ka kõige parem ei olnud, kutsus ta 1928. aastal inseneriväe sidekompaniis teeninud poja Bertholdi koju appi.
Omaaegne tuntud Aaspere valla talupidaja, 64-aastane Gustav Reineberg leiti ööl vastu 1929. aasta 26. septembrit Rakverest mõne kilomeetri kaugusel Karkuse külas maantee ääres surnult vankri all lebamas.
1920. aasta märtsis leppisid kaks Rakvere külje all asuva Karkuse küla taluperemeest kokku, et lähevad järgmisel hommikul koos metsast heinu tooma. Kui naaber hommikul Kotka tallu läks, leidis ta eest suletud ukse ja arvas, et naabrimees on magama jäänud.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.