Vaata, millised on Lääne-Virumaa populaarsemad nimed ja kuidas on rahvastik muutunud
2024. aastal langes rahvaarv esmakordselt pärast kaheksa aastat kestnud kasvu. Vähenemise põhjustasid statistikaameti andmetel madal sündimus ja varasemast suurem väljaränne. Siiski leidub Eestis piirkondi, kus rahvaarv kasvas sisserände toel edasi.
Lapsi sünnib paraku üle kahe korra vähem kui inimesi sureb.
Foto: Meeli Küttim
Rahvaarv jätkas kasvu kahes suurimas maakonnas – Harjumaal ja Tartumaal. 2025. aasta alguse seisuga elab Harjumaal 47% ja Tartumaal 12% Eesti rahvastikust. Ida-Virumaal elab 10% ning Pärnumaal 6% rahvastikust. Ülejäänud maakondade elanike osakaal jääb vahemikku 1–4% kogu rahvaarvust.
Kui 2022. aastal Lääne-Virumaa elanike arv Ukraina sõjapõgenike tõttu kasvas, siis mullu taastus tavaline normaalsus ning aastaga jäi maakonnas 464 inimest vähemaks. 1. jaanuari seisuga elab maakonnas 58 328 inimest.
Kui Eesti elanike arv on rahvastikuregistri andmetel 2021. aastaga kasvanud 761 inimese võrra, siis Lääne-Virumaal elas 1. jaanuari seisuga 578 inimest vähem kui aasta tagasi. Peaaegu Pajusti jagu inimesi on aastaga maakonnast kadunud.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.