Jätke mulle eesti keel ehk kuidas ma ei saanud autot osta
Kuidas on vene keele pealetung mõjutanud igapäevaelu, kirjutab Lääne-Virumaa uudiste ajakirjanik Rahel Lepp.
Kui vaimustus Ukrainast saabuvate sõjapõgenike ja nende abistamise osas raugemise märke näitas, hakkas siit-sealt kostuma arvamusi, et vene keelt kuuleb kohati rohkem kui eesti keelt, kuigi oli ju lubatud, et kõik tulijad tahavad kiiresti eesti keele ära õppida. Antagu siinkohal andeks, kui mõni nuriseja ei tee kõrvaga vahet vene ja ukraina keelel, ka mina ei tee. Ja siinkohal ei omagi see tähtsust, sest eesti keel pole ju neist kumbki.
Seotud lood
Hiljuti juhtus minuga kaks sündmust, õigemini väikest olukorda, mis peas kokku sulasid ja ühe veendumuse tekitasid, kirjutab ajakirjanik Rahel Lepp.
Omavalitsused otsivad praegu pingsalt lahendusi sõjapõgenike lastele lasteaiakohtade tagamiseks, et lasteaiakoha järjekorrad ei pikeneks. Maakonna omavalitsustes on olukord erinev.
Rakvere vallavanem kohtus eile oma valda saabunud Ukraina sõjapõgenikega, et vahetult kuulata, kuidas neil läheb. Põgenikud on sujuvalt kohanenud ja soovivad õppida eesti keelt, kuid jätkata oma kultuuri traditsioonidega.
Täpset arvu, kui palju Ukraina põgenikke Lääne-Virumaal elab, ei tea keegi. Küll aga võimaldab Töötukassa statistika teha põgusa ülevaate olukorrast tööturul.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
2
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Viimased uudised
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Hetkel kuum
Gross: Eetiliselt väga inetu tegu, see on au küsimus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele