Toitlustusäriga alustanud Myrakas käis augustis kolmel festivalil ja hakkab miinusest välja tulema

Tööka augusti järel hakkab Äripäeva kolumnisti Üllar "Myrakas" Priksi kevadel käivitatud toitlustusäri miinusest välja jõudma. Aga festivalid pole vennad. Kaugel sellest…

Jou-jou, ärirahvas! Pommdigipomm! August 2023, mässiv! Myrakas on jälle majas!

Aa, ei, ma sellest räpivärgist tean samapalju kui oma kubet lakkuv mangust BSH eraelust. Proovin lihtsalt toore jõuga noortepärane olla. Sest nagu ma aru olen saanud, siis näoraamat on põhimõtteliselt virtuaalne vanadekodu. Elus kibestunud tüübid, kellel on pooled karvad pealae pealt ninna ja kõrva ümber kolinud, räuskavad seal üksteise peale, et pärast oleks julgem end magama nutta.

Ma tahan olla kas või kriipsukene edumeelsem ja võitlen parasjagu Instagramiga. Jaa, ma tean, see hakkab samuti tasahilju museaaliks muutuma. Et ikka Tik-Tok ja Snapchat kõik need muud eksootilised elukad.

Üllar Priks, sõpradele-tuttavatele Myrakas, on kirjanik, kolumnist, muusik ja kirglik kokk. Tätoveeritud tsiklist, kes on kirjutanud lasteraamatu. Ja nüüd siis ka toitlustusettevõtja.

Kevadel alustas ta toitlustusäriga ning kirjutab korra kuus, kuidas äritegevus edeneb. Tema arvamusartiklid ilmuvad ka Lääne-Virumaa Uudistes.

Eelmises sissekandes jagas Myrakas raskeid tundeid, mis teda puhkuse ajaks ettevõtte-lapsukese teiste hoolde usaldamisel valdasid.

Peab tunnistama, et kuramuse kõva väljakutse on ajaga kaasas käia. Ma olen seal instas ikka üksjagu sitta kokku keeranud. Küll on ühte asja mitu korda üles lennanud, küll telefoni fotokaustast postituse külge täiesti asjasse puutumatu pilt haigutavast koerast kleebitud. Ei saa ma siiani sotti, mis vahe on stooril ja riilsil ja miks ma olen mõne festivali asemel ära tääginud Põlvamaa põlislaanes puidust taburette vooliva tisler Toivo. Aga kuidagi ma toimetan. Kui ma veel Humanast värvilised retuusid sebin ja tõuksi selga ronin, siis peaks noorema otsa sihtgrupp peos olema.

Kukkel kinni, tõste, grill…

Kui te küsiksite minult, millest ma tegelikult praegu mõtlen, siis vastaksin sedasi: mõtlen sellest, kas ma teen Maarjamaa parimaid veganvõikusid. Ja kurat võtaks, teen ikka küll. Aga kui ma peaksin selle tõestuseks neist veel ühe ise pintslisse pistma, siis jookseksin kiljudes metsa ja paluksin põdralt poliitilist varjupaika.

August on olnud ootamatult pöörane. Kui varem mahtus sellesse mu hea sõbra määratluse kohaselt mädakuusse vaid minu sünnipäev ja tseremoniaalne väliköögi kokkupakkimine, siis sel aastal külastasin kolme täiesti eriilmelist festivali. Sünnipäeva ei jõudnud ma üldse pidada ning kuna sündmustehooaeg pole veel kaugeltki läbi, lükkub ka köögi sulgemine määramata kaugusesse.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.