Venemaa ostis ära Euroopa poliitikud

Eurosaadikud müüsid end maha. Lisaks: Saksa kaitsetööstus kritiseerib valitsust, Venemaa ei suuda naftat toota, Ukraina abipakett võib Kongressis suurde saali jõuda, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik oluliste välisteemade ülevaates.

Lõhe Euroopa ja USA vahel on viimastel kuudel oluliselt süvenenud, sest Ukraina aitamine takerdub üha rohkem sisepoliitilistesse võitlustesse. Tõsi, ka Euroopa sees on lahkhelisid, sest Saksamaa hoiab pigem ühist joont ameeriklastega, seevastu Prantsusmaa on liitunud Euroopa ida- ja põhjapoolsema osa sõjakamate üleskutsetega.

Täna kohtuvad Pariisis Emmanuel Macron ja USA esidiplomaat Antony Blinken, et neid pingeid leevendada. Liiati vihjavad USA rahvasaadikud, et uuel nädalal võib Ukraina abipakett lõpuks otsustatud saada. Kahe nädala eest Kiievis üllatusvisiidil käinud Joe Bideni julgeolekunõunik Jake Sullivan igatahes lubas, et otsus tuleb.

Heites pilgu Ukraina lahingutandrile on selge, et laskemoona ja pikaajalist abi on vaja nüüd ja kohe. Paigaltammumine maksab iga päev sadu ukrainlaste elusid ja toob hävitust nende kodulinnadesse.

“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad

Euroopa poliitikud müüsid end Venemaale maha. Belgia ja Tšehhi vastuluure koostöös löödi laiali Vene propagandavõrgustik, mille palgal olid ka Euroopa poliitikud, teatasid riigid möödunud nädala teises pooles. Loo keskmes on väljaanne Voice of Europe. Konkreetseid nimesid pole veel nimetatud, kuid väljaande kolumnistide-kommentaatorite seast leiab europarlamendi paremradikaalsete euroskeptiliste parteide saadikuid. Uurijate sõnul on kahtlusalused poliitikud pärit Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Poolast, Tšehhist ja Ungarist.

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.