Kundas enne jaanipäeva avatud Ragn-Sellsi rehvipurustustehas võib ju suuta puruks “närida” kõik Eestis aastas tekkivad vanarehvid, aga selleks puudub hea põhjendus, sest kõik taaskasutusviisid purustamist ei eelda, kirjutab MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Einar Teesalu.

- Purustamist ootavad rehvid Kunda uues rehvipurustustehases. Foto: Andres Pulver
Vanarehvide purustustehase avamine on rehvide tootjavastutusorganisatsioonide poolt vaadates igati tervitatav nähtus, kuigi me sellega kuidagi seotud ei ole. Vähemasti veel. Mitmed vanarehvidega seotud taaskasutusviisid eeldavad rehvide purustamist kasutamiseks alternatiivkütusena tsemenditööstuses, prügilate drenaažikihtides, karjääride tagasitäitmisel või ühel päeval kui on võimalik, siis kuniks põlevkiviõli toodetakse ka selle tootmisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis ei ole vaja luua teist vanade autorehvide kogumise organisatsiooni, nagu väitis intervjuus Lepnale rehvipurustusliini plaaniva Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Tootjavastutussüsteem vanade rehvide kogumiseks toimib juba praegu hästi, kirjutab MTÜ Rehviringlus tegevjuht Einar Teesalu.
Neljapäeval kohtusid Viru-Nigula valla ja Ragn-Sellsi esindajad, et anda vastastikku ülevaade, kuidas läheb Kundasse plaanitava rehvipurustusliini rajamine.
„Kas rohkem toole ei ole,“ küsis Rakvere vallavanem Maido Nõlvak teisipäeva õhtul Lepna raamatukogus. „Ei, kõik on siin. Ainult katkised jäid veel keldrisse,“ vastati talle.
Järgmisel aastal Lepnal autorehvide purustamisega alustada sooviv Ragn-Sells on õpikunäide, kuidas ei tohi kohalike inimestega suhelda, kui on siiras soov saada neilt toetus oma äriideele, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.