Sotsiaaldemokraatide majandusseminar: kuidas pakkuda Lääne-Virumaal Tallinnaga samaväärset palka?
Eesti keskmine palk oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot. Lääne-Virumaal oli samal ajal 1452 eurot. Oleme sellega maakondade hulgas seitsmendal kohal. Mitte kõige hullem, aga siiski tõstatab see küsimuse, kuidas olla konkurentsivõimeline väljaspool kuldset ringi ja kahe suure vahel?
Sellel teemal arutati 11. jaanuaril Rakveres Aqva konverentsikeskuses toimunud sotsiaaldemokraatide majandusseminaril. Omapoolset arvamust olid jagamas Haka Plast OÜ asutaja Kaul Augasmägi, Palmse Mehaanikakoda OÜ omanik Anti Puusepp, majandusteadlane Heido Vitsur, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp, Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kristi Moldau, Rakvere väikeettevõtja Anne Nõgu ja endine tervise-ja tööminister Peep Peterson. Vestlusringe juhtis Rakvere Teatri juhataja Velvo Väli.
Fotogalerii seminarist
Võrdväärne elu igas Eestimaa paigas
Seminaril osalenud Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp tõi välja, et iga inimene peab saama palgaga vääriliselt ära elada igas Eestimaa paigas. Mille poole ka sotsiaaldemokraadid püüdlevad - ühtlustada ebavõrdsust. “Majandus- ja maksusüsteem, kus kaheksa tundi töötav inimene vireleb ja vajab sotsiaaltoetust, ei ole midagi sellist, millega käia ringi ja tunda uhkust. See on ka põhjus, miks meie initsiatiivil on kokku lepitud märkimisväärne alampalga tõus. Mis tõuseb oluliselt rohkem kui keskmine palk,” rääkis Lomp.
Anne Nõgu – kelle juhtida on Art Cafe ja Art Hotell ning mitmed haridusasutused – tõdes seminaril, et ühtemoodi on pealinna lähedus Rakverele plussiks, aga suurlinnastumine on viinud noored ära. Seega on ettevõtjale väljakutse tööjõud ja klient. Olemasoleva tööjõu osas võib probleemiks osutada aga haridus. “Võib juhtuda, et tööle ei tule kõrgharidusega inimest, ent 9. klassi haridusega noort peab rohkem õpetama ja koolitama,” arutles Nõgu, kes sellest tulenevalt toetab igati riigi plaani muuta keskharidus kohustuslikuks.
Priit Lomp tõi välja, et iga ettevõtja teab, et sel hetkel kui tuleb majanduses kriis on lihttöölised löögi all. Kui praegu valib 26 protsenti põhikooli lõpetades kutsehariduse, siis kutsehariduse saanutest jätkab ainult kaheksa protsenti kolmanda haridustasemega.
Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kristi Moldau lisas, et 2024. aasta 10. jaanuari seisuga on Lääne-Virumaal 2181 töötut. Nendest on erialase hariduseta pooled ja 24 protsenti olid varem lihttöölised. Praegustest töötutest 26 protsendil on brutopalga soov 1000 kuni 1499 eurot.
Parem toetusrahade jagamine
Suurlinnastumine on kaasa toonud ka regionaalse ebavõrdsuse. Teema, millest Priit Lombi sõnul koalitsioonis ka juttu tehakse. Eurotoetuste kontekstis Eesti kaheks tegemine on olnud laual, aga iga kord natukene liiga hilja.
See tähendaks seda, et kõik maakonnad väljaspool Harjumaad saaksid senisest paremaid toetusrahasid.
“Vast 2024. aastal sellest rääkima hakata on paras aeg. See tähendaks seda, et kõik maakonnad väljaspool Harjumaad saaksid senisest paremaid toetusrahasid. See motiveeriks ettevõtjad ehitama tootmisettevõtteid kindlatesse piirkondadesse, mis tingiks omakorda suurema tööturu ja rohkem elanikke,” sõnas Lomp.
Palmse Mehaanikakoda OÜ omaniku Anti Puusepa arvates palgatase paraneks, kui meil oleks rohkem eksportivaid ettevõtteid. 98 protsenti toodangust Euroopasse eksportiv Palmse Mehaanikakoda töötajate keskmine tasu on 2675 eurot. “Oleme jäänud turul ellu ja arenenud ning tänu sellele saame müüa Euroopa hinnaga, mis võimaldab maksta head palka,” ütles Puusepp. Kuidas seda saavutada on tema sõnul omaette küsimus, kui tal oleks lahendus, siis oleks ta seda juba rakendanud. “Kui aga mõelda ettevõtluse ja palga peale, siis kujuneb palk turul. Meil on teatud hulk inimesi ja töid, nii kujuneb palk selle järgi, millise palgaga on töötaja nõus tulema tööle,” arutles Puusepp.
Probleem on Puusepa sõnul ka töökohtade juurde tekitamisega. Kui suur eksportija otsib ettevõtte rajamiseks kohta, siis huvitab teda kõige rohkem - kus ta töötajaid saab? Lääne-Virumaal pole ainult vaba ressurssi ja selle tekitamiseks tuleb mängu mingil määral riik ja omavalitsus. “Selleks, et noored ära ei läheks või tuleks mõni asemele, siis selleks peab olema noorte jaoks atraktiivne keskkond – viisakas koolimaja, lasteaia kohad, tugivõrgustik pärast kooli ja see kõik maksab,” sõnas Puusepp. Mis näitab justkui, et ollakse nõiaringis – oleks raha, oleks inimesi ja vastupidi.
Mõistlik regionaalpoliitika
Majandusteadlane Heido Vitsur tõi välja, et vaatama peab suuremat pilti. Tänases maailmas toimub turgude ümberjaotumine ja huvide kokkupõrkamine. Enam ei elata liberaalses turumajanduses. Vitsur jätab sõja Ukrainas välja, sest maailmavaates ei oma see tähtsust. Kuid toimuvad Ameerika Ühendriikide ja Hiina huvide suured kokkupõrked. Rolli mängib ka sanktsioonide rakendamine tehnoloogia sektorile.
Kui 1990ndatel viidi tootmine sinna, kus oli odav, siis nüüd sinna, kus on kindel – geopoliitilisest vaatenurgast asub Eesti selles suhtes ebasoodsas kohas. “Need aspektid on kõik neetud keerulised, maailm on hoopis teistsugune kui varem,” tõdes Vitsur, kes on samuti nõus, et Eesti vajab mõistlikku regionaalpoliitikat. “Elu ise on niivõrd keeruline, et seda pole võimalik ühtemoodi mõõta. Meie soov ühetaolisusele, on viinud meid selleni, et me ei suuda erinevaid asju menetleda. Aga, seda tuleb õppida,” lausus Vitsur.
Paremaks minna ei saa nii kaua kui sõda Ukrainas kestab.
Haka Plasti asutaja ja üks omanikest Kaul Augasmägi arvates on ehitussektor majanduse kraadiklaas. Kui läheb ehitusel hästi, siis läheb ka majandusel. Läbi ehitusmaterjalide tootmise teab Augasmägi, mis ehituses toimub ja seda mitte ainult Eestis. Tema Soome kolleegid ütlevad, et ehitusettevõtted panevad uksi kinni. “Eestis on samamoodi – ehitus kiratseb. Ette poole vaadates, keegi ei tea, mis saama hakkab. Aga paremaks minna ei saa nii kaua kui sõda Ukrainas kestab. Kui see ära lõppeb, läheb kindlasti ka majandusel hästi. Kui tööd on palju, siis on eeldus ka palgatõusuks,” sõnas Augasmägi.
Endine töö- ja terviseminister ning endine Eesti ametiühingu keskliidu esimees Peep Peterson tähendas seminaril, et Eesti on teinud kaks olulist otsust rikastumiseks – valinud iseseisvuse ja liitunud Euroopa Liiduga. Petersoni arvates oleme rahvana veendunud, et peame jõudma järgi Lääne-Euroopale, aga millise näitaja pealt otsustame, kas oleme jõudnud või mitte? Peamine mõõdik on siiski palk ja seda töötaja vaates. “Palgatasemega liigume edasi kuus protsenti aastas. Kui mõelda, milline oli töötasu Eesti krooni ajal ja nüüd, siis oleme piltikult teinud hüppe Kuubalt – kus saadakse täna 30 eurot kuus tasu – Prantsusmaa tasemele,” andis Peterson mõista, et Eesti areneb järjepidevalt edasi.
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.