Epp Mäe: „Pead olema hingelt järeleandmatu võitleja, sest see on see, mis tähtsatel momentidel maksab“

Autor: Rahel Lepp • 13. mai 2021
Jaga lugu
„Ma olen õnnelik, sest olen aastaid saanud teha seda, mis mulle meeldib, mis mul hästi välja tuleb ning mille kaudu ma ka ära elan,“ sõnab Epp Mäe.
Autor: ANDREI MIRONOVITS

Olümpiamängudeks valmistuv Epp Mäe räägib perekonna toest, sportlaseks saamisest ja vastaste alistamisest.

22.aprillil kell 21.45 olime tunnistajaks, kuidas Eesti tippmaadleja Epp Mäe seljatas Poolas toimunud Euroopa meistrivõistluste finaalmatšis venelannast vastase ning krooniti Euroopa meistriks.

Kuidas jõudis väike Tudust pärit tüdruk nii kaugele?

„See on pika töö tulemus, ma olen lihtsalt käinud oma rada,“ sõnab Epp, kes tuli ilmale Rakvere haiglas 2.aprillil 1992. Vastne ilmakodanik sõidutati koju Tudusse, kus kahe õe ja venna seltsis möödus tulevase Euroopa meistri lapsepõlv.

„Tudu põhikoolis just palju erinevaid trenne ei olnud, seega olen maadluse juures olnud algusest peale,“ vastas Epp küsimusele, kuna ta enda jaoks maadluse avastas. Sportliku lapsena proovis tüdruk maadluse kõrvalt ka muid alasid. „Käisin teinekord maakonna kergejõustiku võistlustel, tegin triatlone, suusatasin,“ meenutab Epp põhikooliaega.

Audentese spordigümnaasiumisse astudes oli neiul aga kindel siht juba silmade ees „Audentesesse läksingi eesmärgiga areneda edasi maadlejana ning alustada treeninguid tippu pürgiva noorsportlasena,“ sõnas Epp, kes tol hetkel sai loota ainult enda võimekusele teha tööd ja kindlameelsusele pürgida alati suurte eesmärkide poole. „Selleks, et Eesti spordisüsteemis ellu jääda, peab olema võimeline tegema tulemust,“ teadis Epp juba gümnaasiumi ajal.

Sihikindlat neiut pealinna tuled ei peibutanud. „“Pealinna elu“ kõlab küll peenelt, aga reaalsuses kooli ja trennide kõrvalt aega üle ei jäänud,“ meenutab töökas Epp hea tundega spordigümnaasiumi aega. „Audenteses oli väga tore õppida, sest klassis olid esindatud paljud spordialad ja kõik õpilased olid väga motiveeritud, oli huvitav vahetada kogemusi ja õppida ka teiste spordialade kohta,“ meenutab Epp kooli- ja ühikaelu.

Naine maadlejaks? Naine maadlejaks!

Küsimusele, kas ta on tundnud ühiskondlikku survet valida mõni nn naiselikum spordiala, vastab Epp, et neid inimesi, kes ei pea maadlust naistele sobilikuks alaks, oli varem, on praegu ja on ka tulevikus. „Leian, et igal inimesel on õigus omada enda arvamust mis tahes teemal ja igal inimesel on õigus valida elus endale sobiv tee,“ ei ole Epp teisitimõtlejate peale pahane. „Ma olen õnnelik, sest olen aastaid saanud teha seda, mis mulle meeldib, mis mul hästi välja tuleb ning mille kaudu ma ka ära elan,“ on Euroopa meister oma noorpõlve valikutega rahul.

Autor: ANDREI MIRONOVITS

Töökus, sihikindlus, pühendumus

Kui kergejõustiklane Erki Nool ütles peale oma olümpiavõitu, et „eduks pole vaja mingit erilist retsepti, lõpuks võidab see, kes tugevamini treenib“, siis Epp leiab, et raskejõustikus tuleb treenida targalt ja kõik peab olema tasakaalus. „Tuleb olla töökas, hästi rutiini taluv, sihikindel ja igati pühendunud sellele, mida teed,“ kuulen Euroopa meistrilt retsepti, kuidas olla edukas. Matil on oluline ka vaimujõud. „Olen näinud mitmeid tublisid treenijaid, kes kõik alati viieliselt ära teevad, kuid võistlustel lihtsalt jääb sisust puudu,“ rõhutab Epp vankumatu meele vajalikkust. „Pead hingelt olema järeleandmatu võitleja, sest see on see, mis tähtsatel momentidel maksab. Kui sa matile lähed juba mõttega, et seda vastast ma küll ei võida, siis oled sa selle matši juba eos kaotanud,“ sõnab tippu jõudnud sportlane.

Maadlusega aegajalt kaasnev füüsiline valu Epus hirmu pole tekitanud. „Sageli jääb vale mulje, et vigastused on igapäevane asi. Ei, need on harvad juhtumid,“ kinnitab Epp. „Vigastused kimbutavad kõikide alade sportlasi, lihtsalt igal alal omad. Näitena võin tuua, et ka iluvõimlejad on endal kurikatega hambaid välja visanud,“ muigab Epp, kinnitades, et maadlus pole sugugi ohtlikum ala kui teised spordialad.

Perekonna tugi

Küsimusele, kelle moraalset tuge vajab tippsportlane enim, on naisel resoluutne vastus. „Perekonna tugi on alati oluline, mis tahes eluvaldkonnas keegi tegutseb. Sellist tuge, mida pakub perekond, ei ole võimalik asendada,“ on Epp oma perele tänulik. „Karjääri jooksul lihtsalt lisanduvad inimesed, kes samuti sinusse usuvad ja aitavad ühtse grupina seatud eesmärkide poole pürgida, kuid pere on põhiline,“ säravad Euroopa meistri silmad.

Sõbrad-konkurendid

Kas individuaalala sportlasel saab konkurentide hulgas ka sõpru olla? „Muidugi saab,“ sõnab Epp. „Matil oleme konkurendid, aga see ei takista meil väljaspool matti sõbrad olemast,“ kummutab ta oletuse, et üksikala sportlased on tipus üksi. „Lisaks on kõigil maadlejatel üksteiselt palju õppida,“ kiidab Epp konkurente.

Treening ja puhkus tasakaalus

Epp võtab aega ka puhkamiseks. „Puhkama peab, siis jõuab ka treenida,“ sõnab tippsportlane, kes püüab vabad hetked sisustada tegevustega, mis teda laevad, ning inimeste ja loomadega, kes on talle lähedased. Vahel võib Eppu näha ka lapsepõlvekodus Tudus.

Taskus on meie maadlejal Tokyo olümpiapilet, mis tähendab, et algab tõsine töö. „Praegu keskendun ettevalmistusele ning eelseisvatele mängudele, alles siis mõtlen kaugemale,“ hoiab Epp kaugemad tulevikuplaanid veel endale.

Ole teemaga kursis! Telli oma e-postile teavitus, kui ilmub lugu just sellel teemal:

Vaata veel

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!

Meie koostööpartneriteks on

Telli uudiskiri ja ole kursis Lääne-Virumaal toimuvaga

Jaga meiega huvitavat infot!