Vaktsineerimata ajateenijad pääsevad harvem koju

End mitte vaktsineerida soovivad teenistujad peavad COVID leviku tingimustes arvestama teatud piirangutega, mis on eelkõige vajalikud nende enda ja teiste inimeste tervise kaitsmiseks.

Vaktsineerimisest loobunud ajateenijate puhul on väljalubade andmine piiratud maksimaalselt ühele korrale kuus, et vähendada võimalike kontaktide arvu ja viiruse levitamise võimalust. Samuti kohustab mittevaktsineerimine end teistest tihedamalt COVID-19 vastu testima.

„Eelmisel aastal oli COVID tingimustes perioode, kus ajateenijad ei pääsenud pikalt väljaloale ja see omas otsest mõju nende motivatsioonile. Mida rohkem on kaitseväes vaktsineerituid, seda väiksem on viiruse leviku võimalus ning see on parimaks võimaluseks juba harjumuspäraseks saanud elukorralduse juurde naasmiseks, mille osaks on ka väljalubade andmine ning näiteks külastuspäevade korraldamine,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.

„Kaitsevägi loodab, et kõik meie teenistujad mõistavad koroonaviiruse vastase vaktsineerimise vajalikkust enda ja teenistuskaaslaste tervise kaitseks. Suvise kutsega ajateenistusse saabunud kutsealuste seas olid ligi pooled juba enne teenistust vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud ning ülejäänud on enamuses valmis seda teenistuses olles tegema,“ ütles Lusti. „Vaktsineerimine on vajalik, et hoida meie teenistujaid tervetena, tagada väljaõppe plaanipärane jätkumine ning hoida kaitseväe võitlusvõimet.“

Kaitsevägi vaktsineerib ajateenijaid, tegevväelasi ja töötajaid mRNA vaktsiinidega. Eestis saadavalolevad mRNA COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks ning annavad üle 90 protsendilise kaitse. Enamus teenistusse saabunud ja selleks soovi avaldanud ajateenijatest on esimese vaktsiinidoosi kätte saanud, kõik selleks soovi avaldanud sõdurid peaksid saama esimese doosiga vaktsineeritud augustiks.