Sagadi mõis ootab taas kõiki huvilisi ÖÖmuuseumi üritustele, kus saab kuulda põnevaid lugusid ajaloost ja nautida head muusikat.

- Sagadi mõis ootab ÖÖmuuseumi. Foto: Toomas Tuul
Eestlased on harjunud pidama laulupidu millekski täiesti enda omaks ja endi välja mõelduks. Paraku see nii pole, tegemist on baltisakslastelt üle võetud ideega. Kuidas see kõik sündis, milliseid intriige, vastuolusid ja tülisid põhjustas, räägib 11. augustil Katrin Välja Laulupeomuuseumist.
Õhtu kontserdiosa sisustavad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda ilusate Eesti lauludega.
Kes olid esimesed siinkandi luuletusi kirjutavad naised ja kui lihtne oli tolle aja naisel sellise asjaga üldse tegeleda. Millised probleemid sellega kaasnesid, millest naised kirjutasid ja kuidas ennast selle aja ühiskonnas positsioneerisid ning paljust muust räägib 18. augustil kirjandusteadlane Kairit Kaur.
Kontserdiosa täidab kauni suvelõpumuusikaga Margus Vaheri duo.
Viimastel aastatel aset leidnud pikk protsess Sagadi laemaalingute osas on jõudnud suures osas lõpule. Põhjalikud uuringud, analüüsid ja seejärel toimunud restaureerimistööd on toonud taas meie ette võrratud kunstiteosed kogu oma ilus. Mis ajast pärinevad laemaalingud, milline on olnud nende saatus, mis selgus põhjalikest uuringutest ja kuidas on kulgenud eri aegade restaureerimistööd, sellest kõigest pajatab sellesuvine viimane ÖÖmuuseum 25. augustil.
Kontserdiosas laulavad ÖÖmuuseumid oma parimate lauludega lõppenuks "Kõrsikud" ehk Bonzo, Jaan Pehk ja Alari Piispea.
Kõik ÖÖmuuseumil osalejad peavad esitama tõendi vaktsineerimise, haiguse läbi põdemise või testi tegemise kohta. Kui inimene oma nakkusohutust ei tõenda, siis ei saa ta üritusel osaleda.
ÖÖmuuseumi üritused algavad kell 20, kontserdiosa algab kell 21.30.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.