Muinsuskaitsepäevad toovad hulga põnevaid üritusi

Muinsuskaitsepäevade teema on tänavu “Peidus pärand”.

See, mis otse silme ees, võib vahetevahel jääda hoopis kahe silma vahele. Nii on see ka kultuuripärandiga. Olulisemat maailmapärandi hulgast nagu ka Eesti silmapaistvamaid kultuuripärandiobjekte oskab küllap välja tuua enamik meist – Egiptuse püramiidid, Mona Lisa, Tartu toomkirik, Bernt Notke "Surmatants".

On väga inimlik, et harjumuspärane tundub igavene ja muutused tulevad alati ootamatult. Mis igapäevaselt ümbritsevas on meie jaoks oluline ja tähenduslik, saab sageli aru alles siis, kui see on kadumise äärel või juba jäädavalt kadunud.

Seepärast soovivadki korraldajad tänavuste pärandipäevadega ujuda vastuvoolu ja tõsta tähelepanu keskmesse kohalikku ja võib-olla esmapilgul tavalist, aga kogukonna jaoks olulisi ja identiteeti loovaid pärandobjekte.

Igal paigal ja kogukonnal on oma lugu ning igal pool leidub pärandit, mille üle uhkust tunda. Vahel tuleb see vaid peidust välja päästa ja lasta lugudel särada.

9. ja 10. septembril tutvustatakse Rehbinderi majas sajandeid varjus olnud seinamaalinguid ja seda, kuidas sünnib uus muuseum.

18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlik linnapalee rändas peale kahe perekonna valduses olekut Rakvere linna haldushooneks juba 1826. aastal. Vaatamata paljudele ümberehitustele püsis uurijates õrn lootus, et algsest siseviimistlusest on midagi alles. Esimest korda tehtigi hoones uuringuid alles 2020. aastal ja leiti väga palju põnevat alates maalingutest kuni isegi tapeetideni, mis olid krohvikihtide all peidus.

Hoone soklikorrusele rajatakse lähitulevikus Virumaa Muuseumide püsiekspositsioon ja teisele korrusele ekspositsioon, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti ajaloolisest mööblist. Eesti ajaloolise mööbli keskus deponeerib lisaks oma kogudele parimaid näiteid 23-st Eesti muuseumist. Koos ajutiste näitustega sünnib hoonesse huvitav ja pidevalt põnevat materjali tutvustav muuseum.

9. septembril kell 14 räägitakse Väike-Maarja kiriku peidetud pärandist.

Teabepäev saab alguse kirikust, kus vaadatakse kunstimälestisi, mis on seal pidevalt nähtaval. Seejärel suundutakse pastoraati, kus tutvutakse nende esemetega, mida igapäevaselt näha ei saa. Mälestisi tutvustab ning varade hoidmise ja hooldamise teadmisi jagab Kadri Tael muinsuskaitseametist. Järgneb vabas vormis vestlus kohvilauas. Oodatud on kõik kunsti-, pärandi- ja koduloohuvilised.

9. septembril kell 12 avaneb Rakveres köster Gööcki majas näitus "Koolimajad Eestis".

Öeldakse, et haridususk on oluline osa eestlaseks olemisest. Ja tõesti: peaaegu igast suuremast paigast Eestis leiab mõne koolimaja, kokku sadu ja sadu hooneid. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise viisidest, kunagi seal koolipinki nühkinud lastest ja nende eludest, aga ka arhitektuuriloost.

Näitusele valitud hooned on jagatud kolme ajajärku: tsaariaeg, sõjaeelse Eesti Vabariigi aeg ja nõukogude aeg. Iga ajajärku esindab üks hoone igast maakonnast. Lisaks on valitud üks hoone igast maakonnalinnast (erandina on Tallinn ja Tartu esindatud kolme hoonega). Kokku on näitusel näha 68 koolihoonet üle Eesti.

10. septembril kella 17-18.30 tutvustab välinäituse „Rakvere uks – linnaruumis nähtav või nähtamatu pärand?“ kuraator Kaja Visnapuu Rakvere promenaadilt alguse saaval jalutuskäigul Rakveres leiduvat ainulaadset uksetüüpi, mida paigaldati majade välisusteks aastail 1924–1953.

Rakvere-tüüpi uksi on säilinud teadaolevalt 13 majal, ühtekokku 15 ust. Lisaks näitusel näha olevatele vaadeldakse tuuri käigus lähemalt nelja Rakvere-tüüpi ust, mis asuvad kesklinnas.

10. ja 11. septembril kella 12-13 on Rakvere vanalinna väljakul (Pikk 22) asuvas muinsuskaitsepäevade arutelutelgis aruteluring, kus käsitletakse Rakvere vanalinna südames oleva ja vanalinna väljakut ümbritsevate hoonete taastamise plaane.

Avaldatakse toetust väljaku elustamisele, sealhulgas ümbritseva hoonestuse taastamisele ja ühiskondlikuks kasutuseks avamisele. Sellest väljakust võiks saada Rakvere vanalinna süda.

10. septembril kell 14 avatakse Väike-Maarjas Alar Kotli majas arhitekt Alar Kotli elu ja loomingut tutvustava püsiekspositsiooni esimene osa.

Eesti tipparhitekti Alar Kotli vanemad Johan ja Elsa Kotli olid eelmise sajandi alguses Väike-Maarja kogukonna eestvedajad ning mitmekülgsed aktiivsed arendajad. MTÜ Kotli Maja on loodud eesmärgiga taastada Kotlite kodumaja ja tutvustada perekonna pärandit nii kohalikul tasandil kui ka laiemalt. Kotli majas on seni korraldatud Kotlite pereliikmete tegevusaladel hulgaliselt koolitusi ja õpitubasid, nüüd on jõutud püsinäituse esimese osa eksponeerimiseni.

Näituse on koostanud Karin Paulus, Anu Kotli ja Kadri Lepik, valmimisele aitasid kaasa seltsi liikmed ja sõbrad. Väljapanek on valminud Eesti Kultuurkapitali, Euroopa Liidu „LEADER“-meetme ja Väike-Maarja valla toetusel.

Näituse orgaaniline osa on elamu, mille arhitekt Alar Kotli projekteeris 1932. aastal oma vanematele. 10. septembril on võimalik peale näitusega tutvumise vaadata ringi ka Kotli maja kõigis ruumides ning saada teada selle ajaloost ja edasistest plaanidest.

10. septembril kell 12 toimub giidituur Rakvere Vallimäe veskis avatud näitusel „Vallimäe veski ja veskimees“.

Rakvere linna on aegade jooksul ilmestanud seitse tuulikut, neist kaks Hollandi tüüpi kivituulikut ja viis puitehitist. Vesiveskeid olevat siin olnud paar, kuid need lõpetasid ülemöödunud sajandi alguses tegutsemise.

Veskimehed tegutsesid Rakvere linnas juba 18. sajandil. Esimese tuuliku rajas Vallimäele jõukas veskimees Jakob Strandmann. Ehitus ei läinud kuigi libedalt: ette heideti liiga kõrget tõusu, mis võis panna hobused perutama. Loa sai Strandmann mõjuka renteiülema Carl von Friderici sekkumisel 1797. aasta detsembris ja aasta pärast oligi veski valmis.

10. septembril kell 16 avatakse Rakveres köster Gööcki majas näitus "Peidus pool".

Rakvere Kunstikeskus toob näitusel „Peidus pool“ välja Virumaa kunstnike seni avamata kunstiteoseid. Igal paigal, kogukonnal ja kunstiteosel on oma lugu ning igal pool leidub seda, mis on teatud põhjustel peidus olnud, aga mille üle on põhjust uhkust tunda. Vahel tuleb see lihtsalt peidust välja päästa ja lasta lugudel särada.

11. septembril kell 12 algavad koristustalgud Andja veskis.

Koristustalgutel on aastaid suletud olnud Andja mõisa tuuleveski uksed avatud. Värsked omanikud jagavad huvilistega hoone ajaloolist tausta ja lugusid. Pererahva ja veskiga on oodatud tutvuma nii Andja küla elanikud kui ka kõik teised huvilised, kes soovivad aidata kaasa ühe ajaloolise maamärgi korrastamisele.

Talgulisi ootab talgusupp. Tööriistad ja muud vahendid on korraldajate poolt. Talgud toimuvad koostöös Rakvere vallaga, kes on samuti väga huvitatud, et ühte mahajäetud tuuleveskisse tuleks elu, ning et veski oleks avatud ja saaks kogukonna osaks.

11. septembril on lahtiste uste päev Kulina mõisas.

Kulina mõisa lahtiste uste päeval tutvustatakse mõisa restaureerimisel tehtud avastusi ning näidatakse põnevaid maalinguid, salapeidikut ja külalistele enamasti suletud ruume. Lapsed saavad osaleda aardejahil.

11. septembril kell 11 algab Karepal Kalame talus üritus "Kalame talu kalamehed ja kalad".

Üritusel saab tutvuda Kalame taluga, nagu see oli kalade ja kalameeste silmade läbi. Saab teada, kuidas röstiti armastatud silmukala ja ka seda maitsta. Toimub muuseumi ja silmuköögi ringkäik. Meisterdada saab paberist kalu ja maalida kivikestele.

11. ja 12. septembril kell 12 ja 14 on Eesti Politseimuuseumis näituse „Ajalugu vormides“ erikülastused, kus saab näha saab mitmesuguseid politseivorme, sealhulgas päris haruldasi.

Osalejatele jutustatakse värvikaid taustajutte, sest vormiriiete ja nende lisandite välisilme kujunemine ja ajalugu on väga paeluv. Külastajaid oodatakse koos giidiga külastama ka muuseumi peamaja. Aega tuleks varuda 1,5 tundi.

11. septembril kell 17 toimub Rakveres köster Gööcki majas aruteluring „Rakvere vanalinna peidus pärandid: Rakvere elementaarkool – Pikk tänav ja tema tulevik“.

Pikk tänav 29 / Spordi 14 asub hoone, kus on tegutsenud Rakvere elementaarkool (1872–1912), Rakvere Poeglaste Gümnaasium (1912–1924) ja Rakvere Ühisgümnaasium (1924–1938), hiljem Rakvere Linna Kaubanduskool ja kaubanduskeskkool, Rakvere Vene Keskkool, Rakvere Kohaliku Tööstuse Tehnikum, Rakvere Majandustehnikum, Rakvere Pedagoogikakool ning Rakvere Õhtukeskkool.

Hoone on olnud viimased 15 aastat rahvale suletud. Peidus pärandina varjul olnud hoones toimub aruteluring teemal, milline võiks olla Rakvere vanalinna ja ajaloolise Pika tänava tulevik.

12. septembril kell 12 algab Rakvere linnuses üritus "Ajaloolised tantsud ja muusika kui peidus pärand".

Üritusel saab näha renessansi- ja barokiaja õukonnatantse. Huvilistel on võimalus ka ise tantsida. Samuti on avatud linnuse näitused, suveniiripood ja Ivo Schenkenbergi kõrts.

12. septembril kella 12-22 saab teada, mida peidab Palmse mõis.

Päev on täis sündmusi. Kavas on giidituur härrastemajas (kell 12- 14 ja kell 16-18) ja ülevaate saab mõisatoodangu teekonnast härraste söögilauale (14 – 16). Loengul tutvustatakse mõisaajastu etiketti (18 – 21). Terve päeva vältel esitavad noored muusikud kauneid palasid.

Kui suurem hulk muinsuskaitsepäevade üritusi on tasuta, siis mõnel pool küsitakse ka veidi piletiraha.