Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad selle nädala kolmapäeval Eesti suurima majanduskonverentsi Äriplaani lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
- Kristjan Mitt rääkis hommikuprogrammis, et ettevõte on kasvulainel ning ehitushinna langust pole mõtet oodata. Foto: Liis Treimann
Kiireid lahendusi ei ole,
tõdes Äripäevale siiski ehitusettevõtte Mitt & Perlebach üks omanik Kristjan Mitt. Tema sõnul peab riigil tekkima konkreetne strateegia – kui palju ja millist tööjõudu riik vajab, keda tasub või õnnestub ise kasvatada ja koolitada ning keda tuleks importida. Siit aga tuleb mängu välistööjõud ja kehtestatud kvoodid.
Näiteks Lääne-Virumaal oli augustikuu viimase päeva seisuga 944 lühiajalise tööloaga välismaalast, kogu Eestis aga 20 548 inimest. 2021. aastal moodustavad Lääne-Virumaal saadud lühiajalised tööload 4,6 protsenti kogu Eesti taotlustest.
Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Eerik Purgel rääkis, et septembri alguse seisuga oli kehtiva lühiajalise tööloaga inimesi Lääne-Virumaal 898.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.