Inna Gordienko sai 23. veebruari õhtul kolleegilt hoiatuse: lahku Kiievist. "Mine sõida igaks juhuks Lvivi. Võib juhtuda, et täna hakatakse Kiievit pommitama."
- Ukrainlanna Inna Gordienko on loomult fatalist – ta usub, et juhtub kõik, mis juhtuma peab. "Sellistes tingimustes pead ellu jääma, olema maksimaalselt kasulik, et aidata oma riiki." Foto: Liis Treimann
Gordienko jahmus ega tahtnud kolleegi uskuda, pidades teda hulluks. "Sa ei usu mind, aga kas sul on pommivarjend olemas?" uuris kolleeg.
Gordienko töötab kommunikatsioonijuhina analüütikakeskuses Ukrainian Institute for the Future. Keskus teeb tööd ka valitsuse ja presidendiga, tegemist on progressiivse keskusega, mis on riigis reforme nõustanud, kirjutab
Äripäev.
Hoiame kokku, mis ka ei juhtuks
Gordienko helistas enne Kiievist põgenemist oma vanematele, et nad läheks peitu linna ääres asuvasse suvilasse, kuhu on maad umbes 50 kilomeetrit. Veel helistas ta kolmele sõbrannale, et nad hädavajaliku kohvrisse viskaks. Sõbrannad lubasid kokku hoida, mis iganes ka ei juhtuks.
Naiste kolm autot väljusid Kiievist keskööl.
Gordienko ees kulges tühi öine tee. "Isegi imestasin. Et ei saa ju sõda olla …" Aga peagi oli pommitamine juba alanud. Ka Gordienkoni jõudis pommitamine, kui kauguses purustasid pommid lennujaama. Plahvatuse jõud oli sedavõrd tugev, et Gordienko auto rappus, naisele näis, et plahvatus toimus tema selja taga.
Hetkel kuum
Lääne-Virumaa paistab silma.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele