Vähemalt üksteist Lääne-Virumaal tegutsevat perearstikeskust plaanib sel aastal maksta omanikest perearstidele dividende. Kõige suurem väljamakstav summa on 260 000 eurot ning väiksem 30 000 eurot.
- Rakvere perearst Kersti Veidrik plaanib sel aastal võtta enda ettevõttest omanikutulu 100 000 eurot. Foto: Andras Kralla
Oleme artiklis reastanud perearstikeskused makstud dividendide, eelmisel aastal teenitud kasumi, töötajate keskmise palga ning müügitulu järgi.
Dividendid
Mullu jagas omanikutulu 16 perearstikeskust, kellest kaks ei olnud möödunud nädala lõpuks veel selle aasta dividendimakse plaane avaldanud, sest nad ei ole eelmise aasta aruannet äriregistrile esitanud.
Kuigi mullu oli omanikutulu maksjaid rohkem, siis on sel aastal Lääne-Virumaa perearstikeskustest dividendidena välja võetav koondsumma suurem ehk 1,14 miljonit eurot. Mullu maksid perearstikeskused omanikele dividende kokku 828 854 eurot.
Kõige suurema dividendimakse teeb Rakvere Laste Tervisekeskus, mille neli võrdset omanikku Anu Jõemägi, Sirje Sirotkina, Tiina Josua ja Helle Võsu teenivad kõik 65 000 eurot. Seda eeldusel, et majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamine ka realiseerub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile õhtul ehmatas Postimees oma veebis Sõmeru inimesi teatega, et Sõmeru perearstikeskus paneb uksed kinni ja kaotab 9 töökohta. Tegelikult töötavad Sõmerul perearstid kenasti edasi, segadust tekitanud uudise põhjustas see, et perearst Rita Uuetalu valmistub minema pensionile.
Rakvere linnavolikogu võttis täna vastu määruse, mis kehtestab Rakvere linna perearstitoetuse.
Sel nädalal alustab haigekassa perearstikeskustele COVID-19 vastase vaktsineerimise eest lisaraha väljamaksmist. Lääne-Virumaal saab tehtud lisatöö eest tulemustasu 21 perearstikeskust, kõige suurema summa teenib Kadrina Tervisekeskus.
Äripäev avaldas Dividendide TOPi, kus on ka üle 30 Lääne-Virumaaga erineval moel seotud ettevõtja.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.