Kaamose asutaja: meie, jõukad inimesed, peaksime rohkem ühiskonda panustama
Oleks väga tore, kui me kõik, jõukamad inimesed, mõtleksime rohkem teistele ühiskonna kihtidele ja panustaksime, et vaesust oleks vähem, rääkis Kaamos Groupi asutaja Kaido Jõeleht saates “Tippkohtumine”.
Kaamos Group panustab oma töötajate lastesaamisesse, haridusse ja iduettevõtetesse, rääkis Jõeleht. “Sageli hinnatakse ettevõtteid või inimesi ainult nende varanduse järgi. Öeldakse näiteks, et vot temal on 200 miljonit. Aga keegi ei tõsta esile seda, et enamik sellest rahast on tegelikult ühiskonna käsutuses. See raha on seotud ettevõtetega, mis loovad töökohti ja arendavad majandust,” sõnas Jõeleht.
Jätkub intervjuu Kaido Jõelehega.
Miks te panite ettevõttele sellise nime nagu Kaamos? Sõna on ise ilus ja tähendab soome keeles polaarööd, aga võib tähendada ka sügismasendust ja pimedust.
Tegelikult on tegemist juhusega. Vanasti olid kiired ajad ja olid spetsiaalsed firmad, kes müüsid valmis nimega ettevõtteid ja mul oli tegelikult soov hoopis teine nimi panna, aga kuna selles registris ei olnud midagi muud, siis tuligi Kaamos.
Mis see teine nimi oli, mis te tahtsite panna?
Vandid. Ma olen ise pärit Lääne-Saaremaalt, kus vanasti tegutsesid vandid, et pulli pärast muidugi.
Kas on hea, et läks ikkagi Kaamos, mitte Vandid?
Tegelikult on vaieldamatult mulle see nimi järjest rohkem meeldima hakanud. Me oleme seda mitu korda proovinud vahetada, sest see nimi tekitab inimestes natuke masendust, aga tegelikult on tegemist meie kliimavööndi eripäraga ja kaamoses inimesed kasvavadki tugevamaks. Iseenesest on see väljakutsuv nimi.
Millal teil endal viimati ettevõttes kaamos peale tuli?
Pean ütlema, et tegelikult sellist madalseisu ma pole tundnudki. Neid raskeid aegu on olnud, nagu eelmine majanduskriis ja koroonakriis, aga päris kaamos, ma arvan, ei ole olnud.
Te olete pea terve elu tegelenud ettevõtlusega. Kuidas ja miks te ettevõtjaks hakkasite?
Tuleb minna natuke kaugemale. Ma olen sotsialismi kasvandik ja töötasin metsavennana 13 aastat. Olles käinud mõned korrad Soomes, sain aru, et meil on ikkagi midagi väga viltu kogu selles Nõukogude Liidus. Ja kui oli võimalus teha kooperatiive, siis me seda ka tegime.
Kellega?
No see on juba Sylvesteri ajalugu. Oligi neli metsameest, kes me olime asutajad.
Sylvesterist räägime natuke pikemalt ka pärastpoole, aga kui ma õigesti aru saan, siis hakkasite ettevõtjaks, sest midagi oli Eestis puudu. Tahtsite Eesti riiki edasi viia justkui?
Vaevalt, et need mõtted nii suured olid, aga oli lihtsalt soov. Soov teha teistmoodi, olla aktiivne ja ise luua.
Kuidas te kirjeldaksite ennast juhina?
Keeruline ülesanne ennast kirjeldada, aga minu jaoks on kõige tähtsam meeskonnatöö ja teiseks pead suutma arvestada iga oma töötajaga. Ükski ei ole tähtsam kui teine.
Praegu te ise aktiivselt tegevjuhtimisega enam ei tegele, olete nõukogu esimees. Kuidas te tahate, et teie ettevõtet juhitakse?
Ma arvan, et meie ettevõtet juhitakse praegu väga hästi. Meil on väga tubli Marek Pohla, kes on juhatuse esimees ja tema lähenemine on süsteemne, ta arvestab inimestega ja ise teeb ehk natuke liiga palju tööd.
Kas teie ja Marek Pohla olete kuidagi sarnased juhid?
Ma arvan, et me ei ole sarnased, aga meil on põhiväärtused samad. Marek on vaieldamatult süsteemsem, võib-olla kontrollivam kui mina olin. Ma lasin üsna palju inimestel ise otsustada. Ma ei taha öelda, et Marek ei lase otsustada, aga tal on tulevikunägemus rohkem paika pandud.
Teil on väga kirju taust, tegelete mitme valdkonnaga. Mis on see valdkond, mis südame eriti põksuma paneb?
Vaieldamatult puidutööstus, kuigi täna enam sellega ei tegele. Kaamosel on olnud puiduettevõtteid ja väga edukas oli spoonitootmise ettevõte. Oli periood, kus võib-olla maailma kasespooni turust tegid 50 protsenti kaks Eesti ettevõtet, aga kuna turg oli IKEA poolt kontrollitud ja IKEA võttis kasemööbli toodangust välja, kuna seda peeti liiga kalliks, siis muutus ka meie tegevus raskeks. Me olime selleks ette valmistunud, nii et me panime sinna teise tootmisliini ja nüüd on kogu see ettevõte poolakate omanduses.
Te olete juba mitu korda maininud metsandust ja Sylvesteri, millega tegelesite siis, kui korruptsioon vohas. Kas teilt on kunagi altkäemaksu küsitud?
Õnneks ei ole. Ütleme, et on küsitud toetusi, aga seda ei saa võtta altkäemaksuna ja meid teati tegelikult ja minu kreedo on olnud see, et konkreetselt pistise andmine ei mahu minu maailmavaatesse. Muidugi viid kingituse, pudeli või midagi, aga see on teine teema. Ümbrikutega mängimine ei tule kõne alla.
Seotud lood
“Üks-kaks last peaks olema töötaval inimesel miinimum.”
Kinnisvara, ehituse ja energeetikaga tegeleva Kaamos Groupi asutaja ja nõukogu esimees Kaido Jõeleht suurettevõtjaks saamist ihanud pole. "Ma ei taha öelda, et äri on tulnud pingevabalt, aga mul pole kunagi olnud eesmärki või soovi saada suurärimeheks, pigem on lapsed olulised," rääkis Jõeleht.
Poolteist aastat tagasi insuldi saanud ja pärast seda hääle kaotanud ettevõtja Oleg Gross (73) ütleb, et tunneb end praegu 50-aastasena, kuid ootamatult tabanud terviserike pani elule teisiti vaatama.
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Tapal 5,8 hektarit maad omava ja siin kuus aastat tagasi tankihalli avanud kaitsetööstusfirma Milremi asutaja ja juht Kuldar Väärsi keskendub praegu ettevõtte pikaajalisele strateegiale ja valmistab ette viie aasta pikkust arengut.
"Eesti loodusturismi maht saaks kasvada kordades"
Eesti loodusturismis peitub plahvatusliku kasvu potentsiaal, leiab Virumaal karuvaatlusi korraldava ettevõtte Natourest asutaja ja juht Bert Rähni.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele