Sel suvel on Rakveresse oodata umbes 3000 sportlast, kes osalevad XVI Eestimaa suvemängudel.
- Rakveres toimusid Eestimaa suvemängud ka 2011. aastal. Foto: Eestimaa Spordiliit Jõud
Täna said Rakveres kokku Eesti suurima spordiürituse korraldajad ja spordialade peakohtunikud, et hakata viimaseid peensusi lihvima. Eestimaa spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt meenutas, et kaksteist aastat tagsi toimusid Eestimaa suvemängud samuti Rakveres ning need olid läbi aegade ühe suurema osavõtjaskonnaga.
8. ja 9. juulil toimuvale spordipeole oodatakse üle 3000 osaleja. Tarmo Volt ütles, et praeguseks on saadud suusõnaline kokkulepe, et mängude patrooniks on president Alar Karis. „Kirjalikku kinnitust me veel saanud pole, aga loodame, et kõik laabub,“ lausus Volt, kes meenutas, et 2011. aastal oli Rakveres toimunud suvemängude patrooniks president Toomas Hendrik Ilves, kahel järgneval korral pole aga president patrooni rollis olnud.
Tarmo Volt nentis, et Rakvere on suurte spordimängude korraldamiseks ideaalne koht ja lausus, et seni peetud Eestimaa suvemängudest on just 2011. aasta Rakvere mängud olnud kõige kompaktsemad.
Kavas olevast 25 alast siiski päris kõik Rakveres ei toimu – nii mängitakse käsipalli Tapal ning jahilaskmises võisteldakse Haljalas.
Lisaks klassikalistele spordialadele on Eestimaa suvemängude kavas ka näiteks köievedu, sangpommi rebimine, kettagolf, bridž ja mälumäng. Käivad ka läbirääkimised e-spordi lülitamiseks suvemängude programmi näidisalana.
Linnarahvas saab suvemängudel sportlastele kaasa elada, aga terviotada neid ka laupäeva õhtul lõbusas rongkäigus ning osaleda Vallimäel toimuval rahvapeol.
XVI Eestimaa suvemängude peakohtunik Erich Petrovits ütles, et suvemängude raames toimub kindlasti liikumisega seotud üritusi ka linlastele.
Eestimaa suvemängud said alguse 1959. aastal maaspordimängude nime all. Rakveres toimusid maaspordimängud 1985. aastal ning Eestimaa suvemängud 2011. aastal. Mängud toimuvad nelja aasta tagant.
Seni on mängud olnud kolmepäevased, kuid tänavu katsetatakse mängude läbi viimist kahe päevaga. Tarmo Volt ütles, et reede ja pühapäev on olnud tavaliselt poolikud päevad, nii et kahe pikema päeva sisse peaksid võistlused mahtuma küll.
Eestimaa suvemängud on Baltimaade suurim spordifestival, nad on rahvusvahelised ning avatud kõigile. Lisaks üksikalade medalitele jagatakse välja võidukarikad ka parimatele vadadele-linnadele ning peetakse ka maakondlikku arvestust.
Seotud lood
Nädalavahetusel Käärikul ja Otepääl toimunud 47. Eesti omavalitsuste suvemängudel tuli linnadest võitjaks Rakvere, tõestades nii, et väärib igati spordilinna nime.
Rakveres toimunud spordiühingu Jõud juhatuse koosolekul langes otsus - 16. Eestimaa suvemängud toimuvad 7.-9. juulil 2023. aastal taas Rakveres.
Kääriku spordikompleksis aset leidnud omavalitsuste suvemängudel saavutasid Lääne-Virumaa võistkonnad kõrgeid kohti. Väikeste valdade arvestuses tuli Vinni Vald kokkuvõttes kolmandaks, Rakvere sai kolmanda koha linnade konkurentsis.
Alates tänasest on Lääne-Virumaa Spordiliidu juhatuse esimeheks Erich Petrovits. Senine esimees Ainar Sepnik pani ameti maha isiklikel põhjustel.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Hetkel kuum
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele