Mõdriku-Roela maastikukaitseala naabruses käivad raietööd
Lääne-Virumaa Uudiste lugeja tundis muret, miks käivad metsalangetustööd Mõdriku-Roela maastikukaitsealal. Asja uurimisel selgus, et puid langetatakse siiski kaitsealast eemal asuvas metsas, mis kuulub erakätesse.
Keskkonnateadlik lugeja andis teada raietöödest Mõdrikul. Asjaolude kontrollimisel selgus, et raietööd ei käi mitte Mõdriku-Roela maasikukaitsealal, vaid erametsas ja tegevus on seaduslik. Foto: Erakogu
Tähelepanelik lugeja andis toimetusele teada, et Mõdriku-Roela maastikukaitsealal vinguvad saed ja tõi välja ka raietööde asukoha Mõdriku-Saueaugu teel, Mõdriku poolt sõites enne kõrgepingeliine. Kirjutaja avaldas nördimust, et ei peeta kinni kaitse-eeskirjast ja soovis teada saada, kas tõesti Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) on saed käima tõmmanud. „Täna see maastikukaitseala, homme järgmine. Mida kelle eest seejuures üldse kaitstakse?“ küsis lugeja.
Arupärimisel keskkonnaametilt saime rahustava vastuse, et metsalangetustööd käivad siiski kaitsealast mõnevõrra eemal asuvas metsas. „Tegemist on erametsaga ja metsaregistri andmetel on raieteatised võetud kahele eraldisele,“ vahendas RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron.
Sel nädalal keskkonnaministri poolt alla kirjutatud otsus vähendada oluliselt riigimetsa raiemahtu pani loodusesõbrad küll käsi rõõmust kokku lööma, kuid otsuse majanduslik ja regionaalpoliitiline mõju teeb ettevõtjad murelikuks.
Riigimetsast tuleb Eesti parim puit, mis peaks minema ennekõike neile, kes seda enim väärindavad ja jätavad võimalikult palju maksutulu oma toodetega Eestisse, rääkis Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran.
Viimastel päevadel rääkisid koalitsioonierakonnad läbi metsanduse ja ringmajanduse teemad, kuid raiemahtude ja jäätmekäitluse korraldamises veel kokkuleppele ei jõutud.
Värske metsanduse arengukava tagajärjel halvenevad Eestis looduskaitse, metsade olukord ning majandus ja konkurentsivõime, jääb arusaamatuks, mis probleemi siis lahendatakse ning kas üldse adutakse, kui kalliks see ühiskonnale maksma läheb, kirjutab Biofueli juhatuse liige Andreas Laane.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.