Tapa ettevõtlusspetsialist Marko Teiva Sääsel renoveeritavas korteris, mida alguses hakkavad kasutama sõjapõgenikud.
Foto: Aivar Hundimägi
„Kohustus on aasta jooksul pakkuda neid elamispindasid sõjapõgenikele ja kui korterid jäävad pärast seda tühjaks, siis on vallal nendega edasi toimetamiseks nö vabad käed,“ lausus Tapa vallavalitsuse ettevõtlusspetsialist Marko Teiva.
Kinnisvarainvestor Kadri Koplimäele kuulub viis lühiajalist ja neli pikaajalist rendikorterit ning üks äripind. “Saaksin vabalt hakkama tööl käimata,” kirjeldab ta enda investeeringuid. Portfelli ülesehitamist alustas ta aga nelja kodulaenuga.
Vastupidiselt „depressiivse“ piirkonna stereotüüpidele on Ida-Virumaa kinnisvaraturul säilinud nii ostuaktiivsus kui ka teenimisvõimalused. Delovõje Vedomosti uuris maakonna maakleritelt, millise kasumlikkusega võib investor arvestada ning kes on peamised kliendid.
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on Eestis elukoha registreerinud 32 000 sõjapõgenikku, kes on üle Eesti jaotunud üpris ebaühtlaselt. Sõjapõgenike osakaalu poolest on Rakvere linn ja Viru-Nigula vald Eestis jagamas teist kohta.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.