Pealkirjas on kasutatud nelja uudissõna, mis esitati uudissõnade konkursile Sõnaus 2023.
- Ajakurjandus põhjustas akuvelota lipsteris rohesüüme Foto: Liis Treimann
Esitatud sõnadest valis keeleekspertidest komisjon välja 50, millest saab iga soovija valida lemmiku
Sõnause Facebooki lehel.
Pakume alljärgnevalt valiku sel aastal esitatud uudissõnadest.
Adum – tehisaru
Aimkond – millestki teadlike või informeeritud inimeste ring
Akuvelo – elektrijalgratas
Asejäse – protees
Digikelts – aegade jooksul kogunenud digiprügi
Heitmetasakaal – kliimaneutraalsus
Isemaja – liginullenergiahoone
Jääktoore – sekudaartoore/teisene toore
Jäätmendus – jäätmemajandus
Jõundamine – õigusnormi täitmise ja järgimise tagamine, inglise keeles enforcement
Kaashäbi – häbi kellegi teise tehtu pärast
Karistu – karistusregister
Karkvara – vigane või väga halvasti kasutatav tarkvara
Klaara-plaara – klaas- ja plasttaara
Kliimamõjuta – kliimaneutraalne
Kliimapalavik – kasvuhooneefekt
Ajakurjandus – kui ajakirjandus peaks olema objektiivne, aga tundub subjektiivne ja kuri/pettunud
Kõdustama/kõdusti – kompostima/komposter
Kõdum – kompost, kompostmuld
Keskkonnasiht – keskkonnaeesmärk
Kidaplaat – väiksem ja innovatiivsem lahendus ogaplaadist, mis on ehituses väga levinud
Kooskond – sooneutraalne sõna meeskond (ja ka naiskond) asemel
Kuulekanne – taskuhääling
Kuimla – kuivkäimla
Kulutulu – ressursitõhusus
Lamar – lamav politseinik
Limpsel – pehme otsaga spaatlilaande toiduvalmistamisvahend, millega on võimalik nõud jääke jätmata puhtaks kraapida
Lipster – pintsaklipslane
Kliimsilm – isik, kes märkab ning leiutab viise, kuidas leevendada kliimamuutusi või nendega kohaneda
Läti suvi – vananaistesuvi
Maastuv – biolagunev
Mahemik – mahetalunik
Neeldmõju – kasvuhooneefekt
Põimsus – komplekssus
Puitmõte – kinnisidee, paindumatu mõte
Rahanõtkus – oskus kitsastes rahalistes oludes toime tulla
Renergia – taastuvenergia
Rajaraibe – autolt löögi saanud loom maanteel
Rohepaplus – rohepesu
Rohehüpe – äkiline areng rohesiirdes
Rohelõim – loodusega ühtesulamine
Rohesüüme – normaalset inimest vaevav tunne, kui ta teaab midagi keskkonnale halba
Töökaim – töökaaslane, kolleeg
Töökond – kollektiiv
Maameel – roheline mõtlemine/elustiil (maa – planeedi tähenduses)
Klorossanss – rohepööre
Korduskasutamatu – ühekordselt kasutatav
Ringehitus – ringne ehitussektor, mis hõlmab kõik kestlikkuse aspektid
Ringtoore – sekundaartoore ehk teisene toore, osa ringmajandusest
Rohemu – liginullenergiahoone
Särtsuveski – tuulegeneraator
Uitpuit – randa uhutud puit, vaste inglise keelsele sõnale driftwood
Ebaelu – mulje suurepärasest elust, mida inimesed näitavad sotsiaalmeedias
Edasihoidlik – toimimine, mille eesmärk on hoida olevat nii, et meil oleks ka edaspidi seda, mida hoida
Ilmajooksik – keskkonnapagulane
Ökopete – rohepesu
Iilitiivik - tuulegeneraator
Kokku pakuti 3134 uudissõna, millest 2660 olid unikaalsed.
Seotud lood
Täna algas uudissõnade konkurss Sõnaus, mis kutsub eeskätt noori uuendama eesti keelt ja pakkuma kohmakatele ning võõrapärastele sõnadele uusi vasteid.
Kuidas on vene keele pealetung mõjutanud igapäevaelu, kirjutab Lääne-Virumaa uudiste ajakirjanik Rahel Lepp.
Kui pärast II maailmasõda asuti hoogsalt Eestit venestama, sattus ohtu ka eesti keel. Meie emakeele kaitsmise eest seisid jõuliselt kaks meest – keeleteadlased Arnold Kask ja tänane sünnipäevalaps Ernst Nurm.
Emakeeleauhinna mõtte viis 1989. aastal ellu Väike-Maarja mees Jüri Sild. Tema kaudu jõudis Wiedemanni keeleauhind Rakvere külje alt endisest Energia kolhoosist Väike-Maarjasse.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Hetkel kuum
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele