Autokraatlik keelekaitsja tahtis suveniirile naljaka nime anda
Kui pärast II maailmasõda asuti hoogsalt Eestit venestama, sattus ohtu ka eesti keel. Meie emakeele kaitsmise eest seisid jõuliselt kaks meest – keeleteadlased Arnold Kask ja tänane sünnipäevalaps Ernst Nurm.
Ernst Friedrich Johannes Nurm sündis 6. juulil 1896 Huljal kooliõpetaja pojana. Hariduse omandas ta aastatel 1907-1914 Tallinnas Nikolai gümnaasiumis, mille lõpetas kuldmedaliga. Edasi õppis ta kaks aastat Peterburi ajaloo- ja filoloogiainstituudis klassikalist filoloogiat ja vene keelt, seejärel aga võeti sõjaväkke, kus lõpetas Orenburgi lipnike kooli.
1918. aastal sai temast kooliõpetaja Tallinnas, vahepeal jõudis mees osaleda Vabadussõjas ja ka haavata saada. 1920. aastal siirdus Nurm Tartusse, kus asus Hugo Treffneri gümnaasiumis ajalugu ja ladina keelt õpetama ning ka ülikoolis eesti ja ladina keelt ja kirjandust ning filosoofiat õppima. Ülikooli lõpetas ta 1925. aastal, magistritöö kaitses 13 aastat hiljem.