Jaan Tallinn kasutab oma raha ja mõju tehisintellekti arengu pidurdamiseks
"Köökides istuda ja inimestega rääkida" ‒ just nii sõnastab Jaan Tallinn oma investeeringute eesmärgi. Eesti üks rikkaimaid mehi ‒ võib-olla kõige rikkam ‒ on tõsiselt mures neurovõrkude ohtude pärast. Paradoksaalsel kombel just seetõttu panustab ta raha AI-ettevõtetesse.
Vestleme Jaan Tallinnaga pärast Eesti majanduskasvule pühendanud paneeldiskussiooni, kus ta üritas rääkida AI ohtudest, teised osalejad aga sellest, kuidas Eesti saaks sellest tehnoloogiast kasu lõigata.
Arutelu ajal hoidis Tallinn käes pehmet mänguasja ‒ koletist, mis tema sõnul kehastab seda, kuidas tehisintellekti tänapäeval "kasvatatakse": neurovõrkudele söödakse tohutu hulk andmeid, varustatakse see energiaga ning jäetakse mõneks ajaks podisema. Tulemuseks on see, mida Tallinn nimetas "digitaalseks tulnukaks" ja mille kohta AI-firmad ise ei ka tea, kuidas see sisemiselt funktsioneerib.
Jaan, te võtsite endale missiooniks hoiatada inimesi selle eest, mis saab AI puhul valesti minna. Rääkisite intervjuudes, et teadvustasite ohtu juba aastal 2009. Kuid AI-ettevõttesse Deep Mind investeerisite hiljem, 2011. aastal. (Veel mõne aasta pärast ostis Deep Mindi Google ning ehitas selle peale oma praegused AI-tooted – toim.) Te nägite AI-tehnoloogias ohtu, aga ise investeerisite sinna. Miks nii?
Vormista Lääne-Virumaa Uudiste digitellimus ja saad:
- Ühe tasuta lisakasutaja
- Ligipääsu kogu tasulisele sisule
- Kord nädalas ilmuva uudiskirja
Tellimust saab katkestada kuni kaks tööpäeva enne järgmist maksetähtaega
Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.