Igasuguseid lugusid juhtus ikka omal ajal. Näiteks andis üks salapüügiga tegelenud kalamees kohtus metsavahile kere peale.

- Rakvere-Paide rahukogu sünnipäevapidu 1934. aasta jaanuaris. Küllap on kusagil pildil ka need kohtuhärrad, kes salapüüdja üle kohut mõistsid. Ees istuv kikilipsu ja vuntsidega härrasmees on igal juhul tollane Rakvere linnapea Heinrich Avikson. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Aga alustame natuke teistsuguse looga. 1929. aasta 12. märtsi varahommikul kella viie paiku märgati tuld Haljala vanas vallamajas, mis oli kasutusel kooli ühiselamuna.
Mõne hetkega oli kogu maja juba leekides – pööning oli täis vallasekretärile kuulunud heina ja põhku, lisaks puhus tugev loodetuul, mis tule levikut soodustas.
Lapsed pääsesid majast välja, küll aga põlesid sisse vallasekretäri lehm, sead ja kanad. Tuli sai alguse rehealusest või loomalaudast ning sestap oli seal tulemöll ka kõige suurem. Majas elas ka kaks kooliõpetajat, kes jäid ilma suurest osast oma majakraamist. Nii maja, loomad kui ka õpetajate vara olid õnneks kindlustatud.
Tule kustutamist takistas suur veepuudus, sest kohalikud kaevud said kiiresti tühjaks ja vett tuli eemalt vaatidega kohale vedada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
95 aastat tagasi oli Rakvere hädas vargapoistega ning linnas liikus päris mitu vargajõuku. 1928. aasta lõpul peeti kinni kamp noori, paar kuud hiljem aga sai kriminaalpolitsei kätte märksa kogenumad tegijad.
Igasuguseid süütegusid on tulnud meie kohtunikel läbi aegade arutada. Aga see „kuritegu“, millest kirjutas ajaleht Virulane 90 aastat tagasi ehk 14. novembril 1933, annab küll vist enamikule neist pikalt silmad ette.
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
90 aastat tagasi olid Rakveres kuumaks teemaks jalgrattad. Vähemasti ajalehele Virulane andsid nad kõvasti kõneainet.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.