Liisa Puusepp: rõõme on olnud rohkem kui julgesime loota

Rakvere riigigümnaasiumi teine lend valmistub kooli lõpetama. Kuidas möödus riigigümnaasiumi esimene aastaring oma majas ja mis tasub tulevastel õpilastel kõrva taha panna, rääkis kooli direktor Liisa Puusepp. Ka kummutas ta mõned rahva seas levinud arvamused.

“Võime öelda, et rõõme on oluliselt rohkem kui oleksime osanud loota,” sõnas Puusepp.

Täna valmistuvad lõpueksamiteks need abituriendid, kes oma esimese gümnaasiumiaasta veetsid asenduspindadel Rakvere gümnaasiumis ja reaalgümnaasiumis. “Enamus õpilasi mõistavad, et gümnaasiumisse õppima asudes on nad võtnud endale vastutuse saavutada õppekava kõigi kursuste õpiväljundid ja nad teavad, et õpetajad on klassis neid sel teekonnal toetamas,” kirjeldas Puusepp, mida õpilased on selle kahe aasta jooksul kogenud ja omaks võtnud.

Kõigile ei sobi

On olnud ka äraminejaid. “Gümnaasiumiõppe eesmärgiks on valmistada õpilasi ette õpinguteks järgmisel õppeastmel ehk rakenduskõrghariduse või bakalaureuse tasemel. Selliselt on gümnaasium vaheaste kohustusliku põhikooli ja täielikult õpilase vastutusel põhinevate ülikooliõpingute vahel,” selgitas Puusepp, miks konkursi edukalt läbinud ja õppivad noored vahel ümber mõtlevad.

“Märksa suurem vastutus, iseseisvus ja akadeemilisus ei sobi kõigile õppuritele. Nii on täiesti loomulik ja mõistetav, kui teatud juhtudel selgub, et meie gümnaasium siiski ei ole õpilase jaoks praegusel hetkel parim valik,” ei võta direktor ja õpetajad noore otsust kool jätta kunagi kriitikana enda pihta. Sel juhul hoopis arutatakse koos õpilasega, millised võiksid olla tema järgmised valikud õpiteel. “Mõni õpilane on läinud teise lähedalolevasse gümnaasiumisse ja mõni ametikooli,” on Puusepp kursis ka äraminejate edasise suunaga.

Vastuvõtutingimused ei ole direktori väljamõeldud

Palusin Liisa Puusepal kommenteerida rahvasuus liikuvaid etteheiteid, justkui eelistaks riigigümnaasium kaugemalt tulijaid, mistõttu Rakvere linna noored peavad leppima õppimisvõimalusega mõnes teises maakonna gümnaasiumis.

“Riigigümnaasiumide vastuvõtu aluseks ei ole piirkond, vaid testide ja sisseastumisvestluse tulemused,” kummutas direktor selle jutu.

Vastuvõtutingimused ei ole täpselt samad kõikides riigikoolides, need on iga kooli enda luua ning selleks, et tagada õppetöö kvaliteet, on meie riigigümnaasium sarnaselt teiste riigikoolidega tuginemas sisseastumistestidel ja –vestlustel, tähendas Puusepp.

Kõik riigigümnaasiumid on ühinenud kvaliteedileppega. “Kvaliteedilepe annab aluse selleks, et me pakume parimat haridust,” tähendas direktor. Leppes seatud standard on mõõdupuuks kõigi kooli dokumentide loomisel. Lepe määrab üheselt ära kooli vastutuse, mis algab õpilaste vastuvõtust ja lõpeb nende lõpetamisega. “Kui Rakvere linn ja riik otsustasid kokku leppida uue riigikooli rajamises, võeti samal hetkel ka kohustus tagada õpilastele parima kvaliteediga õppimisvõimalused ning võtta uusi õpilasi vastu kvaliteedileppes sätestatud tingimustel,” toonitas Puusepp. Ehk siis kooli pürgija võib elada kasvõi kooli kõrval – kooli õppima pääseb ta vaid siis, kui testid ja vestlus on edukalt läbitud (Testidest lähemalt allpool - toim).

Õpetajatele omad nõudmised

Puusepp tuli oma kontseptsiooniga – “ei” silotornimetoodikale, “jaa” lõimitud õppele - juba ametivestlusele, tänu millele ta ilmselt valituks osutus. Kuidas leiti sellesse süsteemi sobivad õpetajad?

Kas tahad alati teada, kui Lääne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu Lääne-Virumaa funktsiooni ja vali märksõnad, mida oma personaalses uudiskirjas näha tahad.