Rakvere linnavalitsusel oli 18. aprillil rõõm võõrustada külalisi Belgiast, kelle peamine huvi oli kortermajade uuendamine ja soov tutvuda Rakvere kogemustega.
- Rakvere külastati seepärast, et näidata, kuidas üks omavalitsus on suutnud peaaegu kõik oma nõukogudeaegsed kortermajad kaasajastada. Foto: A. Martin
Visiit toimus LIFE IP BE REELi ja BuildEST projektide kohtumise raames. BE REEL on üks esimesi süsteemselt renoveerimise valdkonna arendamisega tegelevaid LIFE programmi projekte. BeReeli projektil on üheksa partnerit, sh viis omavalitsust - Ghenti, Antwerp, Mechelen, Mouscron ja La Louvière linnad. Nende projekti fookus on arendada piirkondade ja omavalitsuste poolt ellu kutsutud renoveerimise nõustamisteenust, n-ö ükspoode ( one-stop-shop service ).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtja Anti Viigisalu, kes jättis oma varasematel ehitusobjektidel töölistele palga maksmata, alustas Raplamaal kortermaja renoveerimist. Võttis korteriühistu käest ettemaksu, jättis jälle ehitajatele maksmata ega viinud projekti lõpuni. Nagu varemgi, tegutses ta ettevõtte kaudu, millel polnud formaalselt temaga mingit seost.
Riigi toel kortermajade renoveerimisel tuleb vähendada bürokraatiat ja tööde teostaja valikul peaks otsustusõigus jääma korteriühistule, ütles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla.
Esimesed ja ilmselt viimased kortermajad saavad varjumiskoha tasuta
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Seaduse järgi teevad korteriomanikud vastavalt majanduskavale makseid lähtudes oma kaasomandiosa suurusest. Seetõttu ei ole küttekulude kandmise kohustus seotud soojusenergia tegeliku tarbimisega, kirjutab advokaadibüroo Alterna partner Siret Siilbek.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.