Helilooja, kirikumuusik ja pedagoog, Eesti orelitule valvajaks kutsutud Hugo Lepnurm oli tuntud eelkõige kui Eesti 20. sajandi II poole märkimisväärseim organist. Ei ole aga väga laialt teada, et üheksa aastat oli ta orelimängija Tapa kirikus.
Harald Leppiksoni fotojäädvustus Hugo Lepnurmest aastal 1985.
Foto: Fotis
Harjumaal Tsitres 110 aastat tagasi, 31. oktoobril 1914 sündinud Hugo Lepnurm (kuni 1935 Oberg) omandas muusikalise hariduse Tallinna konservatooriumis August Topmani oreliklassis ning Artur Kapi kompositsiooniklassis. Oreli erialal täiendas ta end Pariisis. Pedagoogitööd alustas Lepnurm 1936. aastal Tallinna konservatooriumis oreli ja solfedžo, hiljem muusikateoreetiliste ainete ja muusikaajaloo õppejõuna.
Kui Kulno Süvalep 1954. aastal Rakvere teatri peanäitejuhiks tuli, oli teater kriisis. Süvalep tõi teatri põhjast välja. Aga rohkem teatakse teda ikka laulude kaudu, mida esitab Kaunimate Aastate Vennaskond.
Täna sada aastat tagasi, 13. detsembril 1922 sündis Rakveres välis-Eesti helilooja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane Harri Kiisk – mees, kellest kodumaal üpris vähe teatakse.
Eesti mees jääb laulumeheks igas olukorras ning laulupidude traditsioon jätkub kõige kiuste. Ka Punaarmeesse mobilisteeritud eesti mehed pidasid sõja ajal kaugel Venemaal oma laulupeo maha. Selle eestvedajaks oli Eesti laskurkorpuse kapellmeister Artur Vahter.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.