Märts on hulgimüeloomi teavituskuu. Kuidas me selle keerulise haigusega võitleme?
Sageduselt teine verevähi vorm – hulgimüeloom – on tänu meditsiini edusammudele muutumas krooniliseks haiguseks. Muret teeb aga selle õigeaegne diagnoosimine ja kaasaegse ravi kättesaadavus Kesk- ja Ida-Euroopas ning Baltikumis.
Huolgimüeloomiga võivad tekkida rasked tüsistused.
Foto: Shutterstock
Hulgimüeloom tekib kasvajaliste plasmarakkude kontrollimatu paljunemise tõttu luuüdis. Haigus põhjustab kehvveresust, immuunpuudulikkust, luukoe kahjustusi, millega kaasnevad iseeneslikud luumurrud, ning võimalik on neerukahjustuste teke.
Melanoomiravile keskendunud onkoloog-vanemarst Kadri Putnik usub, et suuri asju ehitatakse väikestest kividest ning aitab nii teo kui ka hea sõnaga patsientidel haigusega koos ja haiguse kiuste elada ning lootust hoida.
Tänavu saab sõeluuringutel osaleda üle 200 000 inimese: rinnavähi omale on kutsutud 113 565 ja emakakaelavähi omale 74 038 naist ning soolevähi sõeluuringule 96 414 meest ja naist. Üle 60 000 inimese on saanud kutse mitmele sõeluuringule.
Maksavähk on maailmas diagnoositavatest vähkidest levikult kuuendal kohal. Paraku diagnoositakse seda haigust 70 protsendil juhtudest liiga hilja ehk siis kui täielik tervenemine pole enam võimalik.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) raporti "Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019" andmeil on Eestis enamiku vähkide korral viis aastat pärast diagnoosimist elus sama palju patsiente kui Põhjamaades. Mõnel juhul võib elulemuses siiski täheldada mahajäämust.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.