Eesti fosforiidipärand: kasumipotentsiaal või lõputu kuluallikas?
Kas Eesti fosforiidimaardlaid on võimalik kasumlikuks muuta ilma plaanimajanduse, lõputute riiklike toetuste ja diktatuurita? Maardu arenduste ajalugu pole sellele küsimusele veel selget vastust andnud.
Juba 20. sajandi esimestel aastatel jagasid Eesti ajalehed põllumeestele kasulikke nõuandeid – kuidas segada mulda fosforiidijahu, et rukis või kartul annaks suure saagi. Viiteid fosforiitide veo kohta leidub tsaariaegsete kohalike raudteede saatelehtedel. Kuid selle väärtusliku ressursi tööstuslik kaevandamine algas alles pärast iseseisvuse väljakuulutamist.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.