Oma kogemust jagasid kaks Vähiravifondilt Kingitud Elu abi saanud naist Kadri Tennosaar ja Karin Peterson ning fondi juht Toivo Tänavsuu ja tegevjuht Margit Saar.
Šokk ja masendus on loomulik reaktsioon raskele olukorrale, aga ühtlasi klaarib see ära nii mõnegi olulise teema. Viis aastat rinnavähiga võidelnud Kadri Tennosaarja aasta aega maovähki põdenud Karin Petersonütlesid, et peale raske diagnoosi saamist oli esimene otsus seada edaspidi iseenda vajadused esikohale.
Šokeerivad uudised tuleb teatada inimesele väga rahulikult ja privaatselt, vältides kiirustamist, ütles Tallinna lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja dr Kadri Saks.
“Ta mäletas, kuidas ma tal varbavahesid pesin. Ta oli nii tänulik ja ta mäletas mind ning seda, et ma tema eest hoolitsesin,” sõnab verinoor, 22aastane õde Veronika, kelle igapäevatöö on aidata inimestel füüsilise elu lõpp võimalikult väärikaks ja väärtuslikuks teha.
Ehkki emakakaelavähi sõeluuringust saavad suurimat kasu 30ndates ja 40ndates eluaastates naised, kuna nende risk haigestuda on suurim, jätavad paljud selles vanuses naised sõeluuringule minemata.
Keelel ja suus võib näha paljusid haigusi. Mõnikord võib keele muutuste taga olla vähk, seetõttu tasub kohe peale muutuste avastamist arsti poole pöörduda.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.